Sadakond Tartu laulu- ja tantsulast kogunesid täna Eesti Rahva Muuseumi juures asuvasse Tartu lumeparki, et tutvuda Eesti vanarahva kommetega, lasta liugu, süüa ehedat hernesuppi ning pidada maha tänavune vahvaim vastlapäev.
Vastlapäeva laulsid ja tantsisid Tartus avatuks juulis toimuvaks XII noorte laulu- ja tantsupeoks ettevalmistuvad Tartu koorilauljad ja tantsijad Miina Härma Gümnaasiumist ja Tartu Karlova koolist.
Tervituslauluga alanud vastlapäeva pidustustesse mahtusid inimköievedu “Nahksild”, võistlused, ühine liulaskmine ja vurritamine. Laulu- ja tantsulapsed loitsisid tantsuga põlema lõkke, mille kohal keedeti valmis üks õige labajala hernesupp. Pidustused tipnesid kõigist vastlapäeval osalejatest moodustatud tantsulise ülivurriga.
XII noorte tantsupeo pealavastaja Margus Toomla sõnul on vastlapäev Eesti rahvakalendris ikka olnud üks lustipäev, mida nii suured kui väikesed alati rõõmuga tähistanud on. „Ega siis meie käes tohi ahel katkeda – kui me täna läheme oma lastega vastlaliugu laskma, siis küllap ka nemad homme oma lastega kelgumäele lähevad,“ ütles Toomla. “Täname ERM-i, kelle lõpututest varasalvedest on võimalik leida talletatud traditsioone nii lumega kui lumeta vastlaks!”
Lusti ja lõbu kõrval ei tuntud puudust ka teadmiste täiendamisest Eesti vastlakommete kohta. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee rääkis väärtustest, mida kannab laulu- ja tantsupidu. Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas tutvustas muuseumisse kogutud vaimuvara ning vastlapäevateemalises telgis sai uurida rahvakalendri ürgse tähtpäeva kombeid.
„Laulu- ja tantsupeod, nii nagu rahvakalendergi, on hoidnud meid rahvana keerulistel aegadel koos. Ning mõnes mõttes võib vist öelda, et laulu- ja tantsupeod ise on saanud kaasaegse rahvakalendri üheks pühaks, millega tähistame rahvaks olemist ja jäämist,” selgitas Toomla.
Eesti supikultuuri hoidja ja laulu- ja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa Felix kostitas vastlapäeva pidulisi ehtsa hernesupiga ning õpetas valmistama just õiget hernesuppi, mis on tänavu ka üks viiest ametlikust laulu- ja tantsupeosupist.
“Herned on eestlaste toidus tähtsat osa etendanud juba mitu tuhat aastat, olles sealjuures väga toitvad ja vitamiinirikkad. Toores hernes sisaldab rohkelt valku, siit ka ütlus, et „hernes on vaese mehe liha,” rääkis Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. “Eesti kultuuris on hernesupp koos seajalgadega traditsiooniline vastlatoit, sest vastlapäeva järel algas paastuaeg, mis kestis lihavõtteni.”
XII noorte laulu- ja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa Felix alustab peagi ametlike “laulu- ja tantsupeosuppide” valmistamisega. Tänavu kostitab Põltsamaa Felix laulu- ja tantsupeolisi Eesti rahva viie lemmiksupiga: seljanka, värskekapsaborši, rassolniku, frikadelli- ja hernesupiga. Põltsamaa Felix on varem laulu- ja tantsupeolisi toitnud 2007., 2009., 2011. ja 2014. aastal.
XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil 30. juunist – 2. juulini. Suvise noortepeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla “juured”. XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga. Need on noored, kelle väärtushinnangud ja teod alles hakkavad kujundama Eesti riigi ja rahva teed. Noorte laulupeo peadirigendiks on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks on Margus Toomla.
