Sümfooniaorkestrid on leidnud laulupidudel kindla koha

13. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu VII noorteorkestrite festival. Suurejooneline kontsert kulmineerus 2017. aasta noortepeo sümfooniaorkestrite kava esmaesitusega.

Sümfooniaorkestrid osalesid pärast pikka pausi esmakordselt noorte laulu- ja tantsupeol 2007. aastal ning edasi ka järgmisel, 2011. aastal toimunud noortepeol. Eesootav XII noorte laulu- ja tantsupidu tõotab sümfooniaorkestritele liigijuhi Jüri-Ruut Kanguri sõnul tulla mastaapsem kui varem. “Sümfooniaorkestri suurus jääb ilmselt 1000 liikme juurde, kui võtta koos puhkpilliorkestritega, siis on see arv juba tublisti üle 2000 inimese,” ütles Kangur.

Selleks, et pilliõpet Eestis edendada, tuleks mängijatele ka väljundit pakkuda. “Laulupeod on selles kontekstis sümfooniaorkestrite arengut tohutult edasi tõuganud. Rõõmu teeb seegi, et orkestrid mängivad kõrgel tasemel ka väljaspool Tallinna ja Tartut.”

Noortepeo sümfooniaorkestrite repertuaari kuuluvad Jüri-Ruut Kanguri “Ühe rahva lugu”, Tauno Aintsi süit telelavastusest “Buratino tegutseb jälle”, Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Riivo Jõgi seatud “Rännak” – 6 teemat eesti sümfoonilisest muusikast. Koos puhkpilliorkestritega tulevad esitusele, Liina Kullerkupu süit filmist “Supilinna salaselts” ja Rasmus Puuri “Tärkamine”.

Kanguri sõnul sai sümfooniaorkestrite laulupeo repertuaar kokku põhimõttel, et seal oleks nii uudisteoseid, vanemat muusikat kui ka eraldi midagi, mis lapsi kõnetaks. “Klassikat tuleb mängida juba ainuüksi selleks, et ka järgmine põlvkond seda teaks ja edasi kannaks. Uudislooming aitab jällegi orkestritel areneda ja repertuaari laiendada,” rääkis Jüri-Ruut Kangur.

Suurem ettevalmistus ning kava õppimine algab kevadest, kui trükist tulevad noodid. 2017. aasta talvel ja kevadel ootavad ees juba eelproovid ning eraldi töö pilligruppidega. Peo eel toimuvad ühisproovid laululaval, et kokkumänguga harjuda.

Kõige selle taustal on Kanguri sõnul aga oluline see, et noorte tasemel pillimängu õppinud ei jätaks hilisemates eluetappides mängimist pooleli. “Minu unistus on, et üldlaulupidudelgi oleks aina rohkem harrastussümfooniaorkestreid. Selles kontekstis võiks pillimängijad omal moel haarata kinni “Mina jään” sõnumist ja jääda pillimängu juurde,” lisas ta.

Eesti Sümfooniaorkestrite Liit esindab 28 tegutsevat noorte sümfoonia- ja keelpilliorkestrit. Liidu peamisteks eesmärkideks on orkestripillide õppe propageerimine, orkestrite festivalide, kontsertide ja seminaride organiseerimine, sümfooniaorkestrite esinemise korraldamine laulupeol ja noorteorkestrite tegevusele kaasaaitamine.