Eilsel XII noorte tantsupeo peaproov-etendusel said vaegnägijad ja pimedad esmakordselt võimaluse pealtvaatajate rollis taktiilsete teatmike ja kirjeldustõlke kaudu noorte tantsupeost osa saada.
Tantsupeomuuseumi projekti “Mina näen” eestvedaja ja tantsupedagoog Angela Arraste sõnul oli tegu esimese katsega võimaldada tantsupidu tajuda nägemispuudega inimestel. “Nad said võimaluse olla tribüünil ning tunda rõõmu meie ühisest suurpeost,” kirjeldas Arraste. Võimatu tehti võimalikuks kaasaegsete tehniliste vahendite abiga. Et tantsupeo elamus veelgi lähemale tuua, olid tribüünile end sisse seadnud ka kaks kirjeldustõlki, kelle kirjeldust ja selgitusi staadionil toimuva kohta sai kuulata läbi kõrvaklappide. “Mis peamine, vaegnägijaid jäid saadud kogemusega väga rahule,” lisas Arraste.
Kalevi staadionil asuvas Tantsupeomuuseumi telgis avati eile ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse kuuluva tantsupidude unikaalset traditsiooni tutvustav näitus “EST-LAT-LIT Baltiriikide noorte tantsupeod”. Näitus kajastab kolme riigi – Eesti, Läti ja Leedu noorte tantsupidude kujunemise ja arenemise lugu. “Olen õnnelik, et oleme kolme riigiga saanud säärase koostööprojektiga hakkama. Noored tantsijad on käinud juba vaatamas ja neil on tõesti, mida siit meelde jätta. Paljud tõdevad, kui erinevad Eesti, Läti ja Leedu tantsupidude kultuurid olla võivad,” rääkis Arraste.
Näitus on jaotatud kolme ossa, iga riigi väljapanek on mahutatud kuuele stendile. Sellele lisanduvad kaks sissejuhatavat stendi. Näitust visualiseerivad Eesti, Läti ja Leedu tantsupidude arhiivimaterjalidel põhinevad videoprogrammid. “Meie suur soov on, et selle näitusega saame aidata kaasa sarnaste Tantsupeomuuseumite tekkimisele Lätis ja Leedus,” rääkis Arraste.
XII noorte tantsupeo osas jagus Angela Arrastel vaid kiidusõnu. “Meil on live-muusika ja kaasaegsed solistid, lisaks palju nooruslikku energiat. See pidu on ühtaegu tore neile, kes tantsivad kui ka neile, kes korraldavad,” lisas Arraste.
