Alfred Raadik ja Heino Kaljuste on meie noorte laulu- ja tantsupidude idee loojad. Sel korral heidame põgusa pilgu Alfred Raadikule (1918-1998), järgmisel korral on juttu Heino Kaljustest.
Tantsuäratuse sai noor Alfred kiige all käimistest, kus nägi teisi tantsimas, mitte tema noorpõlve moetantse, vaid hoopis valssi, polkat ja reilendrit. Rahvatantsijaks sai tulevane tantsujuht tänu oma õele ja ühe õnnetu juhuse läbi. Nimelt murdis õe tantsupartner jalaluu ja tal oli kiiresti vaja uut paarilist. Nii võttiski ta kodust 14-aastase venna tantsuproovi kaasa. Mõned aastad hiljem hakkas noor Alfred juba oma eakaaslastele rahvatantsu õpetama: koolipidudel pidi alati olema eeskava ja kuna ta oli juba rahvatantsuga tuttav, sai temast sujuvalt oma klassi tantsujuht. Mõne aastakümne võrra hiljem oli ta tantsujuht juba õige paljude kooliklasside jaoks.
Oma õpetajalt Ullo Toomilt õppis Alfred Raadik, kui oluline on distsipliin, tantsude viimistlemine ja naljasoon. Raadiku arvates oli väga oluline ka rõõm: “Rahvatants – see on liikumise rõõm muusika saatel!” Tantsurõõmust ja eelnevast kogemusest üldtantsupidude korraldajate abina hoolimata on Raadik meenutanud ebakindlust ja kartust esimese noorte tantsupeo eel. Sellist pidu polnud enne tehtud ja polnud sugugi kindel, kas lapsed saavad valitud kavaga hakkama. Pealegi jäi peo ettevalmistusaeg napiks: ametlik määrus peo toimumise kohta saadi alles 18. jaanuaril ja pidu algas sama aasta juuni lõpus. Pärast peo lõppu tõdes Alfred Raadik, et noored said väga hästi hakkama ja kava oleks võinud isegi pikem olla.
“Kui esimene koolinoorte pidu lõppes, istusime koos üldjuhtide ja abidega koos. Ullo Toomi tuli ka sinna ja ütles: “Ega sa poiss ei tea, missuguse tööga sa hakkama said?”,” meenutas Alfred Raadik. “Ega ma ausalt ei teadnud ka siis. Aga nüüd ma tean küll, et kui meil tuleb juba algkoolist tantsijaid, siis on vanematel astmetel palju kergem. Rahvatantsuäratus peab tingimata tulema koolist.”
Alfred Raadik oli ka nelja järgneva koolinoorte tantsupeo lavastaja. Koos oma abikaasa, samuti rahvatantsujuhi Niina Raadikuga on ta jätnud Eesti rahvatantsu ajalukku kustumatu jälje. Nende ühisloomingusse kuuluvad näiteks sellised tantsud nagu “Soovide valss”, “Perekonnavalss” ja “Hopladi”.
Autor: Kadi Kähär-Peterson
Foto: Alfred Raadik koos leelotaja Laine Mesikäpaga XIV tantsupeol 1990. Aastal. (allikas: Tartu Linnamuuseum)
