Hardo Adamson (19.a) on väikesest peale tegelenud nii laulmise kui ka näitlemisega. Hardo on osalenud saates “Eesti otsib superstaari” ning astunud ühel laval üles teiste hulgas ka Bonzoga. Suurimad saavutused lavalaudadel on aga seni seotud edukate ülesastumistega kooliteatrite festivalidel.
Merit Männiste (20.a) õppis aastatel 2002-2012 Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit ning jätkas seejärel samas õpinguid laulu erialal. Hetkel õpib Merit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise eriala I kursusel. Merit on võitnud mitmeid laulukonkursse ja esineb pereansambliga. Nimiosad on tal kanda ka Rahvusooper Estonia Vinteri/Raudmäe muusikalis “Pipi Pikksukk” ning “Punamütsike ja seitse pöialpoissi”.
Mis seob Sind tantsupeoga?
Hardo Adamson: Tantsupidudega olen kokku puutunud ja neist osa võtnud päris palju. Olen tantsinud nii üld- kui ka noorte laulu- ja tantsupeol. Nii rahvatantsurühma kui ka võimlemisrühmaga. Peale selle olen osalenud ka meestetantsupeol, Valgamaa tantsupeol, Kagu-Eesti t
antsupeol, Paide “Kägara” tantsupeol ja Mulgi peol. Kindlasti on neid kohti veel, kus olen tantsinud ning kõik nad on mingil erilisel määral mulle südamesse jäänud. Võib öelda küll, et tants on saatnud mind läbi elu.
Merit Männiste: Tantsijana pole ma tantsupeol kunagi osalenud, küll aga pealtvaatajana. See on pakkunud suure elamuse nii hingele kui silmale. Laulukaare all olen seisnud aga lausa viiel korral. Koos tantsijatega ühises laulupeorongkäigus sammumine on tekitanud alati väga positiivseid emotsioone.
Kust said mõtte kandideerida tantsupeo peategelase rolli ja miks otsustasid selle väljakutse vastu võtta?
Hardo Adamson: Mõte kandideerida sai alguse minu lauluõpetajalt ja juhendajalt Siiri Põldsaarelt, kes saatis mulle lingi ja soovitas mul ennast katsetele registreerida. Võtsin väljakutse vastu, kuna ma tahtsin ennast proovile panna ning vajalikud oskused, mida küsiti, olid mul olemas. Kaotada polnud ju midagi, ainult võimalus saada juurde uusi kogemusi, teadmisi ja sõpru. Kui ma esimesest voorust juba läbi sain, tekkis väike mõte, et võib-olla on mul tõesti mingi võimalus. Sellel hetkel võtsin endale eesmärgiks, et nüüd lähen lõpuni välja. Sain uusi sõpru, kogemusi, teadmisi ning boonuseks veel peategelase rolli!
Merit Männiste: Üks tuttav tantsujuht tegi ettepaneku sinna kandideerida. Kuna olen ju lauluinimene, siis leidsin sobiva võimaluse armsa tantsurahvaga koos nende suurepärasel peol osaleda. Kandideerimisprotsess oli pikk ja pingeline, erinevaid voore oli väga palju. Samas tundus see kõik väga põnev, inimesed olid toredad ja nii otsustasingi ennast proovile panna.
Millisena tajud täna tantsupeo peategelase rolli?
Hardo Adamson: Me kõik oleme noored ja tahame maailma avastada ning olla vabad ja avatud kõigele, kuid ükskord tuleb siiski aeg, mil peame korraks seisma jääma ja mõtlema ka oma juurte peale. Mõtlema selle peale, milliseid tarkusi ja väärtushinnanguid nad meiega jagada soovivad ning seejärel kandma neid edasi järgmistele põlvedele, kes võtaksid hoida ja säilitada sidet varem looduga ning kannaksid edasi väärtusi, mis on loodud enne neid.
Merit Männiste: Hämarik koos Koiduga on osa tantsuväljakul toimuvast suurest tervikust, kus on tähtsad kõik osalejad tantsijatest pillimeesteni. Peategelaste ülesanne on sõnastada see lugu, mida tantsijad kaunilt publikule esitavad.
