XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäik koosneb 15 maakonna, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist, ühtekokku ligemale 40 000 peolisest. Rongkäik saab alguse 2. juulil kell 9.30 ning lõppeb 14.00. Liikumisteekonna pikkus on umbes viis kilomeetrit, kõnnitakse marsruudil Vabaduse väljak – Pärnu mnt – Narva mnt – Pirita tee – lauluväljak.
Selleks, et kõik rongkäigus osalejad jõuaksid õigeaegselt lauluväljakule ja sealt edasi Eesti Näituste territooriumile, kus rongkäik lõppeb, tuleb arvestada valitud liikumiskiirusega. Kõige esimesena alustab liikumist rongkäigu pea, seejärel Hiiumaa ja Ida-Virumaa ning rongkäigu lõpus on sel korral Harjumaa ning Tallinn. “Liikumiskiiruse määrab rongkäigu pea, kus liiguvad laulu- ja tantsupeo üldjuhid ning peo tuli. Teele minnakse rahulikus tempos, orkestrite ja laste võimetele vastavalt,” rääkis rongkäigu korraldusjuht Jaanus Väljamäe pikaaegsele kogemusele tuginedes.
Rongkäigu edukaks kulgemiseks on vajalik, et liikumiskoridor oleks kogu trassi ulatuses vaba ning rongkäigu hajutamine lauluväljakul ja Eesti Näituste alal toimuks plaanipäraselt. Mida ühtlasemalt pealtvaatajad trassi ulatuses paiknevad, seda parem on neil rongkäiku jälgida ja turvalisem ka rongkäigul liikuda. “Eduka kulgemise tagab kuldreegel: rongkäik liigub sõiduteel ja pealtvaatajad on kõnniteedel,” lisas Väljamäe.
Lauluväljakule sisenetakse Mere väravast ning liigub sealt edasi laulukaare suunas, mille taga siseneb rongkäik kooride kogunemisalale ning seejärel liigutakse raadiotorni värava kaudu laululava eest läbi. Tuletorni värava läbimise järel liigub kolonn kohe edasi Eesti Näituste ehk söökla alale, kus rongkäik lõppeb.
Rongkäigu kujundamisel tasub silmas pidada ennekõike laulu- ja tantsupeo üldist kujunduskontseptsiooni. Kõik suuremad kujunduselemendid peaksid olema inimjõul liigutatavad. Korraldusjuhi sõnul tuleb rongkäigu päeval olla valmis nii vihmaks kui päikeseks. Palava ilma korral on ülioluline, et osalejatel oleks kaasas veepudel. Eluliselt tähtis teave on seegi, et kogunemisala WC-d on paigutatud Kaarli kiriku taha.
NELI KÜSIMUST RONGKÄIGU KORRALDUSJUHILE
- Kus toimub rongkäigu kogunemine?
Kogunemisala on Vabaduse väljakul, Kaarli puiesteel ja nendega külgnevatel tänavatel. Rongkäigus osaleja peab arvestama sellega, et kogunemisala on väga suur ja see on kaks tundi enne rongkäiku liikluseks suletud. Bussidele on lähenemisalad määratud, kuid ka sealt võib õige koht olla kuni kahe kilomeetri kaugusel. Lisaks veel see eripära, et kogunemisala on täidetud kümnete tuhandete inimestega.
- Kuidas rongkäigulised kogunemisalal õige koha üles leiavad?
Kõik osalejad ei tule korraga kogunemiskohta. Need kolonnid, mis väljuvad rongkäigu esimeses pooles, on esimeses vahetuses ja need kolonnid, mis on teises pooles, kogunevad hiljem. Maakondade ja linnade kolonnid väljuvad tähestiku järgi – erandiks on Harjumaa ja Tallinn, mis hakkavad liikuma kõige lõpus.
- Kuidas see korralduslikult välja näeb?
Rongkäigu üldjuht paneb paika kolonnide paiknemise plaani kogunemisalal. See tähendab skeemi, kuidas linnad ja maakonnad on kogunemisalale paigutatud. Lisaks ajagraafiku tabel, mis näitab kolonni valmisoleku aega ja liikumisjärjekorda. Kolmas tähtis juhis on rongkäigu meelespea, mis kirjeldab rongkäigu ülesehitust ja selles käitumise reegleid. Need juhised edastab üldjuht maakondade ja linnade kuraatoritele ja kolonnijuhtidele. Nemad edastavad oma juhised omavalitsuste tasandile ja sealt edasi kollektiividele. See tähendab seda, et kõik osalejad saavad info selle kohta, kuhu ja mis kellaks nad peavad tulema. Rongkäik alustab liikumist Kaarli puiestee ja Pärnu maantee ristmikult. Kolonnid rivistatakse ja liikumine kogu teekonnal toimub 8 inimest reas, ridade vahe on 1 – 1,5 meetrit, distants kollektiivide vahel on 3 – 4 meetrit ja maakondade/linnade vahel on maksimaalselt 8 meetrit. Kohaliku omavalitsuse juhid moodustavad allkolonni peas esimese rea ehk kaheksa kohta.
- Kust rongkäiku kõige parem jälgida on?
Rongkäigu vaatamisala pikkus kahel pool teed on umbes kümme kilomeetrit ja kui pealtvaatajad ühtlaselt sellele alale jaotuvad, saavad kõik rongkäiku nautida. Pealtvaatajate huvi rongkäigu vastu on alati olnud väga suur. Teede äärde tullakse tervitama rahvariideis peolisi ning saama osa puudutavatest hetkedest. Kõikidele pealtvaatajatele on peamine palve jätta rongkäigule piisavalt ruumi liikumiseks. Oluline on jälgida rongkäigu korraldajate juhiseid. Kuna rongkäigul osalejaid on palju, soovitan pealtvaatajatel Lauluväljakule sisenemiseks kasutada Oru ja Lasnamäe väravaid, sest Mere värav on rongkäigu sisenemise koht ja pealtvaatajate sisenemine sealtkaudu on keerulisem.
