18. juunil tähistas laulu- ja tantsupere armastatud dirigendi ja helilooja Roman Toi sajandat sünnipäeva. Suurt tähtpäeva märgiti tema kodukohas Torontos sümpoosioniga ning piduliku kontsert-jumalateenistusega EELK Toronto Peetri kirikus.
18. juunil 1869 algas esimene laulupidu Eestis. Täpselt 47 aastat hiljem, 1916. aastal sündis Viljandimaal Kõo vallas maestro Roman Toi, kelle auks toimus 17. juunil Torontos, Tartu College’is sümpoosion, kus oma mõtteid jagasid Hirvo Surva, Andres Raudsepp, Triinu Ojamaa ja Jean McKen. Ühtlasi avati Väliseesti Muuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühine Roman Toile pühendatud näitus.
19. juunil korraldati Toronto Peetri kirkus kontsert-jumalateenistus, kus esinesid Kanadas kontserdireisil viibiv Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel ja organist Ene Salumäe, Toronto Eesti meeskoor ja Estonia koor, solistid Avo Kittask ja Kristina Agur.
Tunnustatud kogu maailmas
Taasvabas Eestis on Roman Toi innukalt kaasa elanud meie laulupeoliikumisele, olnud üldlaulupidudel ka üldjuhina. Roman Toi on Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Viljandi kultuuriakadeemia audoktor ning Viljandi linna aukodanik, Eesti Heliloojate Liidu liige 1998. aastast.
Kogu heliloomingulise töö ja interpreeditegevuse kõrval koorijuhi, dirigendi ja organistina tegutses Roman Toi ka muusikakriitikuna ning oli Toronto kuningliku konservatooriumi kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud.
Helikunsti sihtkapitali nõukogu esimees Marje Lohuaru kõneles mullu sihtkapitali elutööpreemiat Roman Toile andes tema panusest eesti muusikasse: “Roman Toi on oma missiooni täitnud väsimatult, tutvustades muusika abil Eestit ning tehes meie muusika kogu maailmas märgatavaks ja kuulsaks. See on olnud pikki aastaid tema armastus ja tema elu töö, just lahku kirjutatud elu töö.”
Väliseestlaste Gustav Ernesaks
Oma elulooraamatu sissejuhatuses kirjutab Roman Toi ise: “Kui istud oma elupildi ette, mille servad enam su silmavaatesse ei mahu, siis esimeseks ehmatuseks on materjali tohutu hulk ning inimeste galerii, kes ühel või teisel moel on sinu elurada mõjutanud ja sillutanud”.
Vahetult Eesti taasiseseisvumise eel toimunud 1990. aasta laulupeol oli Roman Toi Eesti XXI üldlaulupeo aujuht koos Gustav Ernesaksa ja Rchard Ritsinguga.
Roman Toi tõi sümboolselt laulupeo traditsiooni nõukogude okupatsiooni ahelaist vabasse Eestisse juhatades 1994. aastal taasiseseisvunud Eestis toimunud esimesel laulupeol järjekorranumbriga 22 avaühendkooride esimese teosena koraali „Isamaa kogudus, astu“. Peo teisel päeval juhatas ta segakooride esituses enda kirjutatud teost „Laulu mõju“.
Aasta varem, 1993. aastal toimunud VII noorte laulupeol oli Roman Toi juhatanud ka tollase noortepeo avateost „Kaunimad laulud“.
2014. aasta üldlaulupeole sõitis Toi aukülalisena ning kõneles peo eel Aktuaalsele Kaamerale antud intervjuus: “Kui ma lehest loen, et laulupeole soovib laulma tulla kaks korda nii palju inimesi, kui lava mahutab, siis on Eesti ühiskonnas midagi lahti – positiivset, et laulupidu kui mõiste, kui kas ma tohin öelda kui isamaa tundeavaldus, on aina paisunud.”
Hirvo Surva nimetab Roman Toid koguni väliseestlaste Gustav Ernesaksaks. “Minu jaoks on ta suur kultuuritegelane, kes on säilitanud eestluse ja laulupidude traditsiooni väliseestlaste hulgas. Pigem tagasihoidliku inimese suures hinges on peidus tohutu Eesti sõber, kes on niivõrd palju oma elu jooksul meie kõigi jaoks ära teinud,” rääkis Surva.
Roman Toi elust tehakse dokumentaalfilm, mille režissöör on Kalli Paakspuu, filmi võtted käivad ning film peaks valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 2018. aastal.
