XII noorte tantsupeol on 5.-6. klassi segarühmadele kavas koreograaf Elo Unt’i poolt loodud tants “Näljamihkel”, kus kasutatakse spetsiaalset nukku. Paides toimunud tantsupeo esitlusseminaril korraldati 5.-6. klassi õpetajatele eraldi töötuba, kus Näljamihklit tegema õpetati.
Elo Unt kirjeldas Anneli Aasmäele tantsukirjelduste raamatu jaoks Näljamihkli sündi nii: “Kuigi “Näljamihkli” esimene variant sai tehtud juba viis aastat tagasi ning olen selle koreograafiat vahepeal mitu korda muutnud, on tantsu põhiolemus jäänud siiski samaks. Lapsed, kellel on talvel toas igav ja kurb, meisterdavad endale naljaka nuku, Näljamihkli, ning hakkavad sellega mängima. Nad annavad seda käest kätte, ajavad taga, püüavad endale võita. Lõbus tantsusammuline mäng, mida saadab mõõduka tempoga muusika, muudab laste tuju järjest rõõmsamaks”.
Paides toimunud töötoa läbi viinud Lembe Maria Sihvre sõnul läheb Mihkli tegemiseks vaja kahte pikka keppi (üks diameetriga 4-5 cm ja ca 2 m pikk ning teine diameetriga 3-4 cm ja 1 m pikk). Kõige paremini sobib sarapuu, ka toomingas ajab asja ära. Vaher ja kask kipuvad murduma. Tingimata tuleks pulgad metsast koju kuivama tuua nii varakult, kui võimalik, sest puit kuivab aeglaselt ja mida tooremad on kepid, seda raskem tuleb Mihkel.
Mihkli pea valmib trikotaažist, tüki suurus 50x60cm. Pea sisse läheb ca 800 g kraaskiudu. Valmis pea läbimõõt peaks olema ca 30-35cm.
Keha tarbeks kulub tükk linast kangast, kokku ca 1,5m. Kanga valimisel tuleks eelistada naturaalhalli ja võimalikult õhukest linast. Kangas kaalub palju ja taas on eesmärk lastele Mihkli tassimine võimalikult kergeks teha.
Meisterdamiseks oleks tarvis rull teipi (nn. hõbedane montaažiteip), klambripüstolit ja klambreid. Kaunistuseks paelu, linte, karusnahka jms.
Pikemale kepile tuleks lõigata sisse tapp, ca 50-55cm ülemisest otsast. Tapi sisse hakkab istuma teine, lühem pulk. Lühema pulga saab fikseerida montaažiteibiga, mis linase kanga alt näha ei jää, küll annab aga alusristile jäikuse ja Mihkel ei lagune tantsu käigus koost.
Kuna kangasse ei ole mõtet lõigata suurt auku pea jaoks, tuleks linane ürp Mihkli raamistikule panna enne pea kohale monteerimist. Peaks sobib trikotaaž (võib olla ka vana T-särk), mis on nahavärvi. Pikem külg on 60 cm ja lühem 50 cm. Kangas tuleks asetada kokku pikemad küljed vastastikku ja õmmelda masinaga toruks. Et Mihklil ei tuleks otsaette kurje kortse, on soovitav üles sisse õmmelda kiilukujulised voldid, siis toru ots kokku krookida ja korralikult kinni õmmelda. Pöörata toru teistpidi ja kraaskiudu täis toppida. Mihkli nina on ca 12-14 cm läbimõõduga.
Kuna Mihkel peab olema alguses kuri ja pärast lahke, on tema suu valmistatud kahefunktsiooniline. Punasest sitsist (satiinist jne) suu sees on käsitöövildist kõvendus, et suu ei hakkaks laperdama. Suu käib kurja näo jaoks juuksekummiga nina külge kinni. Nurkadest on suu õmmeldud korralikult pea külge ja juuksekummi lahtilaskmisel tekibki rõõmus nägu. Silmad on kõigil omaloomingu koht. Samuti on vaba juuste ja mütsi kujundus. Kõrvad ei ole samuti keelatud. Põskedele võib panna põsepuna.
Pea kohaleasetamisel tuleks kasutada fikseerimiseks klambripüstolit. Klambrid saab katta kaltsuribade või muu dekoratiivsega.
Linase ürbi alumine ots tuleks samuti kohale klammerdada, kepi alumine osa, kust lapsed kinni hoiavad, mähkida kaltsuribaga, mis taas korralikult klambritega fikseerida.
Käeotsad saab samuti fikseerida klambritega ning viimistleda kaltsuribadega. Käeotste küljes ripuvad kirikindad, mis ei pea olema ühesugused.
Mihkli keha kaunistavad õlajoonele kinnitatud rahvuslikud paelad. Paelte arv ja tehnika on vaba. Mihkli ürbil ei kasutata suurelt tantsurühma nime. Väikesed rühma märgid on aktsepteeritavad.
Mihkli kaunistamisel tuleks eelistada naturaalseid materjale. Kaunistuste puhul tasub taas arvestada materjali raskusega – näiteks metallkaunistused muudavad Mihkli liiga raskeks.
Facebookis on loodud eraldi leht “Nälja-Mihkli meisterdamine”, kus saab küsida nõu ja jagada kogemusi, kuidas Mihklid üle Eesti sünnivad! Head pealehakkamist!
