Noortel lauljatel ja tantsijatel üle Eesti ja kaugemalgi on käsil põnev teekond, mis toob nad suvel kokku XII noorte laulu- ja tantsupeole “Mina jään”. Lisaks võimsatele tantsumustritele, mida hetkel täistuuridel õpitakse, käib kibe ettevalmistus ka muusikute leeris. Trennisaalis kannatab tantsupoognaid võtta küll lindilt mängiva muusikaga, ent suvel lüüakse tants lahti siiski ehtsate pillimeeste ja solistide saatel.
Seekordne tantsupidu on saanud inspiratsiooni Koidu ja Hämariku muistendist. Konkursi teel tantsupeo laulvateks peategelaste valitud noorte ülesandeks on jutustada seal lauldes lugu, mis räägib Koidu ja Hämariku kasvamisest ning vanaisalt saadud kullakera hoidmise vastutusest.
Kõik kunagi tantsupeol osalenud on ühel meelel, et tantsuetenduse õnnestumiseks on lisaks mustrite joonistamisele võtmetähtsusega ka helikeel. Et see kõik etenduses üheks tervikuks sulaks, tuli esmalt läbi mõelda ja kokku leppida, mida mõtlevad, ütlevad ja tunnevad lavastuse keskmes olevad noored peategelased ja vanaisa ning selle pealt sündisid tekstid ja muusika. Tantsupeol kõlava ligemale 30 loo hulgas on palju uudisloomingut, aga ka varasemast tuttavaid viise, mis saanud endale uue ja värske kuue.
Tantsijate ja muusikute erilise heakskiidu on pälvinud Maian Kärmas, kes on tantsupeo tarvis kirjutanud sedavõrd võimsad lood, et neile suisa hitipotentsiaali ennustatakse. Muusikud ise toovad esile ka Arno Tamme, kes on kirjutanud tantsupeoks suurepäraselt kõlava teose “Kadrid-Mardid”. Kauni häälega Eva Talsi on laulnud sisse jällegi Jaan Tätte “Ojalaulu”, mille kuulajad kindlasti kiirelt omaks võtavad. Tegelikult on iga üksik tantsupeol kõlav lugu kui eraldiseisev pärl, mis kokku moodustavad särava pärlikee.
Selle eest, et tantsijate valitud muusika saaks ka kuulajale nauditav, vastutab tantsupeol muusikajuht. Tema seisab hea selle eest, et tantsijad saaksid muusika järgi tantsitud ning kuulajad lahkuks etenduselt lisaks kogetud silmailule ka muusikaelamusega. Tantsupeol on muusika roll olla tantsu teenistuses. Toome ühe näite: kui tantsupeo lugu räägib aastaaegadest ja nende vaheldumisest, siis peab ka muusika sellega kaasa liikuma, olema kord külm ja lumine ning siis jälle soe ja vihmane. Sellele vastavalt valitakse välja, mis instrumentidega mingit lugu mängitakse, sest osad pillid kõlavadki külmalt, teised jälle soojalt.
Ükski pill ei mängi aga end iseenesest, mistõttu on lavale vaja ka pillimehi. Palju on sel korral tantsupeole kaasatud folkmuusikuid, aga omal kohal on ka klassikalised bändimehed – trummarid, kitarristid ja bassimehed. Silmatorkavamat rolli kannavad ka palavalt armastatud solistid. Lisaks noortele endile, kes koos Ivo Linnaga tantsupeo peategelaste rolli kannavad, astuvad laval üles veel näiteks Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Eeva Talsi jt.
Kuidas muusika tantsu ja jutustatava looga üheks sulab, saab oma silmaga näha 30. juunil toimuval XII noorte tantsupeo esietendusel.
