Eesti Rahva Muuseumi konservaator Karl Erik Hiiemaa ja kuraator Ellen Värv kirjutavad aksessuaaridest, mida laulu- ja tantsupidudel rahvarõivaste juures näha saab. Samuti on oluline, kuidas aksessuaare hoiustada ka siis, kui neid parasjagu ei kanta.
Piduliku rahvarõiva juurde kuuluvad naistel kindlasti helmed ja hõbeehted. Valged ja värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela juba siis, kui tal esimene hammas tuli. Helmeid kandsid naised kogu aeg, võtmata neid magadeski kaelast ära. Särgikaeluse kinnitasid nii mehed kui naised väikeste vitssõlgede või lihtsate preesidega. Rinnale seadsid naised ehteks kuhiksõle, suurema preesi või klaastahukatest silmadega preesi.
Ehete korrashoidmine sõltub paljuski nende materjalist, näiteks hõbe tuhmub pikalt seistes, eriti kui selle pind on eelnevalt jäänud puhastamata. Ehte läige säilib ikkagi kandes.
Ehete puhastamisel tuleb välistada kõik vahendid, mis võivad ehet kahjustada. Kodukeemiavahendid on tihtipeale abrasiivsed ja võivad keemiliselt reageerida. Kindlasti ei tohi ehteid puhastada puhastusvahenditega, mis on mõeldud vannitoa, köögi, tualeti jt pindade puhastamiseks. Hõbeehete puhastamiseks saab spetsiaalseid vahendeid ja lappe osta juveelipoodidest. Kahtluse puhul on alati soovitav täiendavalt konsulteerida ehtekunstniku või kullasepaga.
Metallisulamist ehted ei vaja spetsiaalseid hooldusvahendeid, neid võib vajadusel pesta sooja vee ja nõudepesuvahendiga ning seejärel hoolikalt kuivatada. Hõbeehete koduseks puhastamiseks on kõige levinum ja küllalt ohutu võte järgmine: kata anum seestpoolt fooliumiga ja vala sisse kuum vesi, mis peaks jääma alla keemistemperatuuri. Lisa ühe liitri vee kohta üks supilusikatäis soodat ja sama palju soola. Seejärel aseta hõbedast ese soola-sooda lahusesse, tasapisi hakkab tumenenud hõbeehe puhtaks muutuma. Protsessi võib korrata ja pärast igat töötlust puhastada ese pehme puuvillase lapiga.
Pärast kandmist ja enne hoiule panekut puhasta ehteid rasva ja mustuse eemaldamiseks ettevaatlikult puhta pehme puuvillase riidega. Hoia ehteid kriimustuste vältimiseks eraldi karpides või paki need pehme riidelapi sisse.
Pastlad, mustad kingad ja nende hooldamine
Rahvarõivaste juurde võib kanda pastlaid või musti madalakontsaga kinniseid kingi, mehed ka säärsaapaid. Valdavas osa Eesti mandrist, samuti Hiiumaal ja Kihnus kanti tömbi nina ja ninapealsete tippudega pastlad. Mulgi alal ja Ruhnu saarel kanti peamiselt terava ninaga ninapealsete tippudeta pastlaid.
Saaremaal hakati väga varakult kandma kingi, seetõttu seal pastlaid rahvarõivaste juurde ei kanta. Kindlasti ei sobi rahvariietega kanda lahtisi suvekingi ega spordijalatseid.
Pastlad valmistatakse pargitud loomanahast, kui need märjaks saavad, võivad nad kuivades kokku tõmbuda ja pärast ei mahu enam jalga. Seetõttu võiks pastlaid kuivatada liistu peal või toppida sisse vett imavat paberit. Kui pastlad on mustaks saanud, siis pärast kuivamist eemaldada lapiga mustus. Esmalt on mõistlik proovida kuivapoolsemat puhastamist, kuna see ei kahjusta nahka. Kui nii siiski pastlaid puhtaks ei saa, on mõistlik proovida märgasid puhastusmeetodeid ja kasutada poest saadavaid naha puhastamiseks mõeldud vahendeid.
Pastelde sees on mõistlik kanda lahtisi sisetaldu. Viimased kaitsevad sukki määrdumast, sest jala higistades või märjaks saades võib pastlanahk värvi anda ja sukatallad ära määrida. Samuti on lahtist sisetalda hea õhtul peale pidu pastlast välja võtta ja eraldi puhastada või tuulutada. Linnatänaval ei ole pasteldes just kõige mugavam kõndida, seetõttu võib pasteldele kingsepal lasta tugevamad kummitallad alla panna.
