Tantsupeo ettevalmistuse traditsiooniliseks osaks on saanud repertuaariseminarid, mis sedapuhku toimuvad kahes osas, märtsis ja septembris. Liigijuhid loovad silmast-silma kohtumisel esimese kontakti tantsujuhtidega, tutvustavad repertuaari läbi praktilise õpetuse, annavad edasi ootused iga konkreetse tantsu meeleolu ja sisu kohta.
Esimesel märtsikuisel seminaril, mis leiab aset 19. ja 20. märtsil paralleelselt nii Tallinnas kui ka Tartus, õpetatakse 2.-3. kuni 7.-9. klassi segarühmadele üks liigitants ning neidude- ja segarühmadele kaks liigitantsu. 1.-2. klassi segarühmade repertuaar õpetatakse alles septembris.
Seminaridel on ühe tantsu õpetamiseks planeeritud aega poolteist tundi, mille jooksul tehakse praktiliselt läbi tantsus esinevad põhisammud, põhiliikumised ning joonised. Tantse õpetavad liigijuhid ja abiks on liigi assistendid.
“Uuendusena on seekordsel peol igal liigil lisaks ka üks pärimustants, mis on väärtuslik osa meie peo teemaks olevast kullakerast, mida me hoidma peame,” rääkis tantsutoimetaja Kadri Tiis. Need tantsud ei ole osa tantsupeo kavast, vaid on abiks liigitantsude ja põhiliikumiste õppimisel. “Igal liigil on selle pärimustantsu põhjal või sammudest lähtuvalt loodud autoritants. Seega õpetatakse esimesel seminaril igale liigile ka oma pärimustants. Ja veel on tore, et seda tantsu on võimalik siis tuleva aasta suvel tantsida elava muusika saatel rahvamuusikapeol,” lisas Tiis.
Tantsupeo repertuaar on hoolikalt valitud ning on lähtutud sellest, et oleks rühmaliigile ja vanusele eakohane, arendav ja loominguline, et valitud tantsud täiendaksid rühma igapäevast repertuaari, koreograafia lähtub Eesti rahvatantsule omasest laadist, pärimustantsudest, koreograafia arvestab tantsuväljaku mastaape (liiga tihe tantsutekst kaob suurel väljakul), koreograafiline tekst vastab etenduse kontseptsioonile ja sõnumitele.
