Vahel võib tantsumurul või laulukaare all kohtuda kirjandusest, teatrilavalt, filmi- või teleekraanilt tuttavate tegelastega. Seekordses uudiskirjas tuletame meelde mõned põnevamad kohtumised noorte laulu- ja tantsupeo ajaloost.
Esimese kohtumise otsimiseks ei peagi kaevuma sügavale ajalukku. Eelmisel noorte laulu- ja tantsupeol, 2011 toimunud peol “Maa ja ilm”, esitasid puhkpilliorkestrid laule muusikalist “Lotte”, sümfooniaorkestrid osi balletisüidist “Kalevipoeg”, lastekoorid loo muinasjutunäidendist “Kadunud printsess”… Näiteid võiks tuua veelgi, juba laulupeo kontserdi avalauluna kõlas “Mis maa see on?”, mis oli kirjutatud 1998. aastal lavastatud näidendi “Mahtra sõda” jaoks.
Tihti saab lauluväljakule või tantsumurule jõudnud looming nii võimsa uue tähenduse, et teose algne kontekst võib isegi tagaplaanile taanduda või ununeda. Ilmselt ei tea paljud tantsijad, et näiteks 2011. aastal tantsupeo kavas olnud “Tõmba Jüri” oli kirjutatud opereti “Rummu Jüri” tarbeks. Ka näiteks Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa “Laul Põhjamaast”, millele Mait Agu on loonud koreograafia tantsuna “Põhjamaa” ning mis on alates 1980. aastatest jõudnud mitmetel kordadel nii üld- kui noorte, nii laulu- kui tantsupidude repertuaari, oli algselt kirjutatud hoopis muusikalile “Pipi Pikksukk”. 1969. aastal “Estonias” esietendunud muusikal oli samuti kõnetav – see püsis “Estonia” mängukavas veerandsada aastat ja seda etendati üle 400 korra.
Noorte laulu- ja tantsupidude kavva on valitud teoseid väga mitmetest linateostest — näiteks filmidest “Siin me oleme!” “Verekivi”, “Nimed marmortahvlil” ja “Viimne reliikvia”. Viimase filmi muusika ettekandmisega on seotud ka üks põnev seik — nimelt lõpetas toonane president Lennart Meri oma kõne fraasiga “Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja!”, millele järgnes ühendkooride hüüd “Jaa, jaa, jaa!” ning Eri Klasi juhatamisel laulsid koorid kolm laulu “Viimsest reliikviast”.
Ilmselt on lauljate ja tantsijate repertuaari kõige enam rikastanud 1981. aastal valminud film “Nukitsamees”. Noorte laulupeole on sellest filmist jõudnud Olav Ehala ja Juhan Viidingu “Kodulaul”, “Vitsalaul”, “Valulaul”, “Rahalaul” ja “Päikeseratas”, millest mõnedele on loodud ka noorte tantsupeol esitatud tantse. 1997. aastal oli noorte tantsupeo teema inspireeritud filmist tuntud küsimusest “Mis on kodu? Kus on kodu?”. “Nukitsamehe” filmi aluseks on aga teatavasti Oskar Lutsu raamat. Luts on seni ka ainuke kirjanik, kellele on pühendatud noorte laulu- ja tantspidu — nii otsustati 1987. aastal, kui kirjaniku sünnist möödus 100 aastat.
Raamat “Nukitsamees” ilmus trükis esimest korda 1920. aastal, fotol on 1957. aasta kordustrüki kaas. (Foto: Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1389151)
