Kuna lauljad on kurtnud, et laulukaare all on lämbe ja palav ja ühe anonüümseks jääda soovinud laulja sõnul on talle arusaamatu, miks nemad alati kannatama peavad, otsustati pöörata noorte laulupeol saaliplaan tagurpidi. Seekord istub publik siis laulukaare all ja lauljad laulavad Lasnamäe nõlval. „Mina jään selle otsusega küll rahule!“ ütles tundmatuks jääda soovinud laulja.
Kannustatuna Raplamaa korvaplluritest, arutas tantsupeo peakomisjon ideed, et ka publikut rohkem rahvatantsuliikumisse kaasata ning võttis vastu üksmeelse otsuse, et sel korral pääsevad tribüünidele pealtvaatajad ainult rahvariietes. Komisjoni esimehe Suzi Sahina sõnul oli komisjon antud küsimuses tõepooolest üksmeelne „Mina jään alati sellistes otsustes erapooletuks, aga seekord leidsin ka mina endas jõudu oma poolthääle andmiseks. Tõepoolest – miks peaks ainult rahvatantsija kuumal suvepäeval paksudes rahvariietes higistama?!“ esitas Sahin retoorilise küsimuse.
Kõige olulisem otsus puudutab aga rongkäiku, mis ajale jalgu jääb ja surub laulupeo kontserdi alati nii hilisesse pärastlõunasse, et lõppu sealt ei paistagi. „Mina jään alati selle rongkäigu pärast praamist maha ja pean iga jumala kord Rohukülas koitu ootama“, kurtis üks üksik Hiiumaa koorilaulja. Seda kõike arvesse võttes otsustas peakomisjon sel korral Hiiumaa koorilauljale vastu tulla ning laulupeo kontserdi kavas mõningaid muudatusi teha. „Me alustame varahommikul Isamaaga, kustutame tornis tule ja nutame. Edasi läheb kõik aina lõbusamaks ning laulupidu lõpeb „Koiduga“, misjärel süüdatakse tornis tuli ja minnakse rongkäiguga ühiselt lauluväljakult linna. Seeläbi ei pea seekord siis Hiiumaa koorilaulja enam üksinda Koitu ootama ja kuna Hiiumaa on rongkäigus ka üsna alguses, peaks ta suure tõenäosusega ka enne hämarikku praamile jõudma“ ütles peakomisjoni liige ning lisas – „No muidugi mina jään lauluväljakule. Me ootame seal, millal lauluväljakul renoveerimistööd algavad! Praegu on meil vahikorrad ära jagatud, sest kui te arvate, et näiteks kaare laudis seal ise laes püsib, siis eksite – seda hoiab laes kinni veel ainult Rõõmus tahtejõud.“
Koosoleku lõpul vaatas komisjon pisut ka kaugemasse tulevikku ning otsustas, et kui järgmise noortepeo teemaks on „Mina jään“, siis 2019. aasta juubelilaulupidu nii rõõmus ei tohiks tulla. „No pole ju enam millegi üle rõõmustada,“ ütleb komisjoni esindaja. „Seetõttu siis otsustasime pühendada juubelipeo Liivimaa pärisorjusest vabastamise 200. aastapäevale. Repertuaari ootame lugusid eestlaste raskest saatusest, 700 aastasest orjaööst ning eriti on kavasse oodatud kõiksugused itkud. Alustame ilmselt Aadama itkuga ja suure tõenäosusega lõpetame millegi tänapäevasemaga – ega itkust meil siin ju puudust ei tule – seda on igal pool,“ väljendas komisjoni liige oma kindlat veendumust.
Eelmine direktsiooni koosolek toimus 1990. aastal, ning jääme huviga ootama järgmist!
