XII noorte tantsupidu “Mina jään” tugineb muistendile Koidust ja Hämarikust. See on lugu igikestvate väärtuste põlvest põlve edasikandmisest ja vastutusest nende hoidmisel. Kuhu on ideekavandisse algselt kirja saanud mõtted arenenud hetkeks, mil tantsupeo esimese etenduseni jääb vaid üks päev, rääkisime ideekavandi autori Meelis Kompusega.
Ükski idee ei teki Kompuse sõnul iseenesest. Nii on temalgi enda sõnul olnud head õpetajad, suunajad ja midagi on järjepidevuse mõttes ka geenidega kaasa tulnud. “Kui võtaksin täna XII noorte tantsupeo algse ideekavandi ette, siis see on identne sellega, kuhu me oleme välja jõudnud. See näitab, et oleme kogu selle perioodi jooksul olnud ühel lainepikkusel. Idee on inimeste jaoks oluline ja kandev, ta ei ole vahepeal muundunud. Isegi lavastuse struktuur on algsega võrreldes sama,” ütleb Kompus tantsupeo eel.
Tunded enne tantsupeo etendusi on ideekavandi autoril siiski segased, sest mõtet, mis nüüd tantsijate ja võimlejate esituses lahti rullub, on sedavõrd kaua kaasas kantud. “Idee on teadlikult minuga kaasas käinud kuus aastat. Alles nüüd saan aru, kuidas aeg lendab. Oleme jõudnud siia ja kohe on sellega ühel pool,” räägib Kompus, kes tantsupeo etendustel kannab ka teadustaja rolli. “Kõige hirmsam on, et minust ei sõltu enam midagi. Mina olen oma töö ammu juba ära teinud,” lisab ta.
Kõigile, kes tantsupeo etendusi koha peal või televisiooni vahendusel jälgivad, soovitab ideekavandi autor mõelda ka oma perekonna ajaloole. “Kokkupuutepunkte on tantsupeo sõnumiga ilmselt igaühel – igal suguvõsal on oma lugu järjepidevusest ja traditsioonide edasiandmisest. Sellega on lihtne suhestuda,” kinnitab ta.
Juba praegu on Kompusel tantsupeoga seoses tekkinud ka uusi mõtteid. “Ütleme nii, et see on teemakogum, millega igal eestlasel on lihtne samastuda. Olen seda mõtet jaganud ühe inimesega ja kui see mõne aja pärast mulle endiselt sama hea tundub, siis tasub seda edasi arendada,” vihjab Kompus.
