Laulu- ja tantsupidude puhul rõhutatakse tihti, et tegu on rituaaliga, mille puhul on olulised igal peol korduvad aspektid. Teistpidi jälle tundub iga pidu eriline ja kordumatu, oma näo ja teoga.
Kuigi noorte laulu- ja tantsupidudel ollakse üldiselt altimad uut proovima, võib siiski kindlalt öelda, et noorte- ja üldpidude võrdluses on rohkem muudatusi läbi teinud üldlaulu- ja tantsupeod. Põhjus on väga lihtne – nende pidamise traditsioon tekkis varem. Suur osa rituaalidest, mis tunduvad täna peo lahutamatu osana, miskina, mis on alati nii olnud, on aga tegelikult alguse saanud 1960. aastatel ehk just samal kümnendil, kui algas noortepidude traditsioon. Vaatame lähemalt mõnd joont, mis näivad laulu- ja tantsupidudele igiomasena, ning seda, kas nii on tõesti alati olnud.
- “Laulupidu peetakse alati Tallinna lauluväljakul ja lauljad kohtuvad alati laulukaare all.” Noorte laulupidude puhul on see tõsi – kõik 11 senist pidu on aset leidnud tuttava laulukaare all, mis valmis kaks aastat enne esimese noortepeo toimumist. Enne oma päris kodu leidmist on üldlaulupidusid peetud mitmel pool Tallinnas, esimesed toimusid hoopis Tartus.
- “Tantsupidu toimub alati Kalevi staadionil.” Esimesed tantsupeod toimusid Kadrioru staadionil, üks ka Tallinna lauluväljakul. Alates viiendast tantsupeost (1955) on kõik tantsupeod toimunud ühes ja samas kohas – Kalevi staadionil. Tõsi, varem kandis see koht nime Komsomoli nimeline staadion. Kõik noortepeod on aga juba toimunud tantsupidude kindlas toimumispaigas, ühe erandiga: 2011. aastal otsustati noortepeole omase katsetuslustiga, et laulu- ja tantsupidu võiks toimuda üheskoos lauluväljakul.
- “Laulupeo alguses lauldakse alati Mihkel Lüdigi ja Friedrich Kuhlbarsi “Koitu”.” Esimest korda oli “Koit” avalauluks alles laulupidude 100. juubelil 1969. aastal. Kolm aastat hiljem toimunud noorte laulupeo algusblokis lauldi nais- ja lastekooride poolt samuti “Koitu”, kuid mõne erandiga on “Koit” olnud noortepidude alguslauluks alles 1980. aastatest.
“Tantsupidu lõpeb alati “Oige ja vasembaga”.” On tõsi, et juba esimesel noorte tantsupeol tantsiti lõpetuseks seda tantsu ja see traditsioon on kestnud tänini. Kuid on paar erandit – 1987 toimunud peo kavast seda tantsu ei leia ning 1997. aastal toimunud noortepeol oli “Oige ja vasemba” ebatraditsiooniliselt algustantsuks. Üldtantsupidude krooniks on aga hoopis Anna Raudkatsi “Tuljak”.
