Laupäeval, 19. novembril, andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Vanemuise kontserdimajas toimunud tänuüritusel üle tunnustused valdkonna silmapaistvatele tegijatele.
ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnas, et „Tunnustamise eesmärk on esile tõsta rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonda edendanud inimesi. Tunnustus on kui tormituulte ajal pilve vahelt välja ilmuv päike, et rõõmu valmistada ja meelde jääda.“
Sel aastal jagati välja kolmteist tunnustust üheksas eri kategoorias.
ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2016“ said:
Aasta tantsujuht – Maire Udras – Võru Pärimustantsu Festivali üks idee autoritest ja korraldustoimkonna liige ning käesoleval aastal toimunud Öötantsupeo „Kohtumised ristteel“ idee autor ja lavastaja.
Aasta rahvamuusik – Aivar Arak – Märjamaa Muusika- ja kunstikooli õpetaja, juhendaja lastelaagrites, kapellijuht, kolme põlvkonda ühendava pereansambli liige ja armastatud pillimees. Aivar on teinud tihedat koostööd erinevate rahvatantsurühmade ja rahvapilliorkestritega. Raplamaa laulu- ja tantsupidude rahvamuusikute juht.
Aasta rahvatantsukollektiiv – Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm -ETR on juba 50 aastat tegutsenud kollektiiv. Selles kollektiivis tantsivad tantsuõpetajad ise. ETR on välja töötanud mentorprogrammi, mis on mõeldud rahvatantsukollektiividele, kes soovivad toetust ja nõustamist.
Aasta rahvamuusikakollektiiv – Saku Mandoliinid – Eesti suurim mandoliiniorkester, mis on ühtlasi saanud mandoliiniorkestrite taastulemise lipulaevaks. Viimase paari aastaga on antud palju kontserte mitmete erinevate kavadega ning seeläbi on nad saavutatud juhendaja Joosep Sanga käe all väga hea mänguvorm ning kõrge kunstiline tase. Lisaks on nad rikastanud Eesti muusikasuve Saku Mandoliinifestivali korraldamisega.
Aasta toetaja – Rotermann City , Ander Sõõrumaa – Rotermann City kvartal on õdus ja sõbralik linnakeskkond otse Tallinna südames, kus on leidnud endale kodu ka tantsupeomuuseum. Rotermann City on 2016.a avatud tantsupeomuuseumi suurtoetaja.
Aasta looja – Elo Unt – Tallinna Ülikooli tantsurühma Soveldaja juhedaja. Soveldaja 30. juubelile pühendatud kontsert-etendus “Hää” oli Elo loodud ning lavastatud. Elo loodud tants „Harjutus labajalale“ pälvis 2016.a uute tantsude konkursil eripreemia julge ja fantaasiarikka labajala harjutamise eest.
Aasta korraldaja – Airi Rütter – II Eesti Naiste Tantsupeo „Mehe lugu“ korraldusjuht.
Aasta koolitaja – Lili Välimäe – Kesk-Eesti rahvamuusika arendusprogrammi eestvedaja. Programm aitab kaasa Kesk-Eesti rahvamuusikute kaardistamisele, koosmängu taasloomisele ja innustamisele. Programmis osalevatel rahvamuusikutel toimusid kokkutulekud ja koosmängimised 12-l korral. Samal ajal on algatatud Kesk-Eesti pärimuse uurimine ja on valminud pillilugude veebilehekülg.
Aasta koolitaja – Ilma Adamson – 2016.a oktoobris avas Ilma Adamson omanimelise tantsukooli, millega avanes tantsuõpetajatel täiendav võimalus end koolitada. Huvi kooli vastu oli kohe väga suur ning sellega liitus hulk rahvatantsule pühendunud inimesi
Aasta rahvatantsusündmus – II Eesti Naiste Tantsupidu “Mehe Lugu” – 12. juunil toimus Jõgeval II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu. Jõgeva staadionile kogunes ligi 4700 naist Eestist ja mujalt maailmast. Naistepeo tegi teiste pidude reas eriliseks see, et peo tegijad ja liigijuhid olid oma maakonna inimesed. Peo toimumise eest seisis Jõgevahe Pere.
Aasta rahvamuusikasündmus – Rahvamuusikapidu – 30. juuni – 03. juuli kogunes Türile rohkem kui 130 muusikahuvilist – nii kollektiive kui ka üksikpillimehi. Peo peakorraldaja oli Juhan Uppin. Mitme päeva jooksul viidi läbi pilliliikide kaupa erinevaid õpitubasid. Rahvamuusikapeo peakontserti andis Türi lauluväljakul laagri käigus moodustunud rahvamuusikaorkester.
Pikaajaline panus rahvatantsu valdkonna arengusse – Ülle Feršel –Ülle on juhendanud lasteaia, laste- ja noorte rahvatantsu- ja liikumisrühmi, nais- ja segarühma. Tantsuloojana on Ülle väga produktiivne ja omanäoline. Tema tantse on tantsitud alates 2002. aastast kõigil üleriigilistel tantsupidudel. Tema loomingusse kuulub üle 100 tantsu ja uute tantsude konkursilt on ta noppinud võite alates 1987. aastast. Ülle oli 2000. aastal Helsingis Soome-Eesti Tantsupeol lasterühmade liigijuht, ta on lavastajana osalenud kõigil kolmel Eesti meeste tantsupeol, samuti olnud üld- ja noortepeol kunstilise toimkonna liige alates 2002. aastast liigijuhi või assistendina. Ülle Feršel on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentor, valdkonnas tunnustatud looja, õpetaja ja koolitaja.
Pikaajaline panus rahvamuusika valdkonna arengusse – Els Roode – Els Roode pani aluse kromaatilise kandle õppele nii Tallinna Muusikakoolis, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Els Roodel on oma koolkond, kuhu kuuluvad tuntumad ja hinnatumad kandleõpetajad ning interpreedid. Els Roode töötas välja kromaatilise kandle mängutehnika metoodika ja on välja andnud metoodika-alaseid õppe- ja noodimaterjale. Ta pani aluse rahvusvahelistele kandlepäevadele Pärnus. Tänu Els Roode ettevõtlikusele korraldati Heliloojate Liidu vahendusel V Rahvusvaheliste Kandlepäevade raames eestis esimene kandlepalade konkurss. Els Roode eestvedamisel asutati aastal 2002.a Eesti Kandleliit. Ta on olnud Eesti Orkestrijiuhtide Rahvamuusikaorkestri üks asutajaliikmetest, rahvusvaheliste kandlekonkursside žürii liige, üleriigiliste Rahvamuusikapidude kandleansamblite üldjuht ja koondorkestri juht ning üldtantsupidude muusikaline juht.
Ürituse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988.a loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23 000 rahvatantsija ja 2 000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.
