Paljude 90ndatel ja hiljem sündinud lauljate ja tantsijate jaoks on neil päevil alanud teekond, mis toob nad tuleva aasta suvel kokku XII noorte laulu- ja tantsupeole.
Koolinoorte suurima ühispeo ajaks saab lauluväljakust ning Kalevi staadionist taas kord mõneks päevaks lava tuleviku-Eesti tegijatele. Erakordne kohtumispaik kümnetele tuhandetele noortele, kes on sündinud ja elanud vabas Eestis ning võtmas üle vastutust meie tuleviku ees. Sellist vabana sündinute laulu- ja tantsupidu meie ajaloos varem nähtud ei ole.
Hoiame juurtest kinni
Ees ootava peo lähteideedeks on noorte side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga. See on pidu, mis sünnib keerulisel ja rahutul ajal, mil vajame taas jõudu oma juurtelt, et osata hoida ja edasi kanda esivanemate tarkust ja meie olemise viisi. Noortepeol osalejate jaoks on küll maailm alati lahti olnud, kuid nende juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga. Küllap on paljude jaoks just laulu- ja tantsupidu olnud selle sideme hoidjaks ja võimalik, et isegi loojaks. Laulu- ja tantsupeo traditsiooni on alati edasi kandnud iga järgmine põlvkond, kes on võtnud hoida ja säilitada sidet varem looduga ning kandnud edasi väärtusi, mille loonud need, kes olnud enne neid.
Mina jään
Sümboolne tõotus “Mina jään” on justkui allkiri, mis seob meid me juurtega, ükskõik, kuhu elutee meid maailmas ka viib. See on vaimne ja väärtuspõhine side Eestiga, mis sügaval südamesopis meid ikka siia tagasi kisub. Nii nagu tõmbavad enda juurde tagasi laulukaar ja tantsuväljak neid, kes seal kord juba käinud on.
Sõnadel juured ja juurdumine on sümboolne tähendus, mis räägivad vanemate võimest anda ning noorte valmisolekust võtta ja edasi kanda siinset meelt, keelt ja olemise viisi. Vägisi seda anda ei saa ja vastumeelselt vastu võtta ka mitte. See saab sündida ainult kooskasvamise, pühendumise ja vastastikkuse usalduse kaudu.
Põlvest põlve kestvast sidemest oma juurtega räägivad mõlemad XII noortepeo lähtealuseks olevad ideekavandid. Noorte inimeste südametulest on aegade jooksul sündinud palju surematut loomingut ning sellelgi laulupeol saame kuulda päris palju noorte loojate sulest sündinud teoseid. Loomulikult kõlavad ka traditsioonilised teosed, milleta ükski laulupidu ei saa. Kogenud dirigentide kõrval astuvad esimest korda laulupeo dirigendipulti noored dirigendid.
Tantsupidu on saanud inspiratsiooni Koidu ja Hämariku muistendist, mis kannab endas samuti igikestvat sidet põlvkondade vahel. Etenduse lugu peidab endas kogemuse ja kasvamise, pärimuse väärtustamise ja hoidmise, ka vastutuse võtmise ja eluringi edasikandmise teemasid. Kas noored on valmis võtma vastu kullakera, mis Vanaisal neile anda on? Kuidas kõik täpselt olema saab, näeme 30. juunil 2017. aastal toimuval XII noorte tantsupeo esietendusel.
Võimalus ja vastutus
Oma juurte poole pöördumine tähendab ka suurt vastutust. Seda nii vanematelt kui ka noortelt. Laulu- ja tantsupeol on ajast aega olnud lisaks muusikale ja tantsule suur suunav ja ühiskonda liigutav jõud. Sõnad ja kogemused, mis noortele peolt kaasa antakse, hakkavad peagi meie ühist tulevikku muutma. Ehk on laulu- ja tantsupeol võimu ja väge, et liimida kokku ühiskonnas tekkinud mõrasid. Ja ehk hoiab peol kogetud ja kaasa saadud ühistunne ära uute mõrade tekkimise.
2017. aasta suvel kogunevad Tallinnasse lapsed ja noored, kelle väärtushinnangud ja teod alles hakkavad kujundama Eesti riigi ja rahva edasist kujunemislugu. Usun, et kogemus, mis saadakse ühiselt lauldes ja tantsides, on maailmavaateline. See on kogemus, mille najalt on suudetud muuta ajalugu. Täna on see traditsioon meie, st lapsevanemate, õpetajate, kollektiivijuhtide, korraldajate, autorite hoida. Ja meie vastutame selle eest, et see traditsioon ja meie kultuur üldisemalt saaks järgmistele hästi ja elujõulisena edasi antud. See saab aga sündida ainult toimiva ja aktiivse põlvkondadevahelise suhtluse kaudu.
Tulla iga paari aasta tagant ühiselt kokku laulma ja tantsima on midagi, mis on meile eestlastele saanud omaks ja omaseks. See on meie võimalus, minu ja Sinu ühine pingutus, ühine vastutus ja ühine rõõm.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuhi Sten Weidebaumi 8. veebruaril Õpetajate Lehe veebis ilmunud artikkel.
Kohe-kohe on meie armsal vabal Eestil 98. sünnipäev! Vaata, kuidas räägivad meie maast mõned meie inimesed. Mis on esimene asi, mis sulle meenub, kui oma maale mõtled?
