Suvel toimuva suure peoni on jäänud napilt viis kuud. Tuhanded lauljad ja tantsijad, seljas eri kandi rahvarõivad – milline kaunis ja lummav vaatepilt! Laule ja tantse õpitakse juba ammu. Viimane aeg on üle vaadata ka rõivad, millega peole minna.
Laste traditsiooniline riietus piirdus nii poistel kui tüdrukutel valge linase särgiga, jahedama ilmaga lisati sellele villane must kuub või pandi selga villane kleit. Laste rõivad täienesid vastavalt vanusele. Vana tava kohaselt sai poiss püksid 10-11-aastaselt. Tütarlaps sai seeliku alles 14-15-aastaselt, mis tähistas ühtlasi üleminekut lapseeast neiuikka, sugulist küpsemist. Täielik pidulike rõivaste komplekt valmistati noortele leeriks, mille järel peeti neid täisealisteks. 19. sajandi lõpu poole, kui ühiskond moderniseerus, hakati vanadest tavadest loobuma. Veidi suuremad lapsed hakkasid kandma sama tüüpi rõivaid nagu täiskasvanudki, ainult lihtsamaid.
Järgnevate kuude uudiskirjades annab Eesti Rahva Muuseum nõu, kuidas tänapäeval rahvarõivaid kanda. Näpunäiteid saab ka rõivaste puhastamise, korrastamise ja kohendamise kohta.
Esmapilgul võib rahvarõivaste kandmine tunduda lihtsam, kui see tegelikult on. Milliseid rõivaid teha lastele, neidudele ja noormeestele tänapäeval? Mille poolest erinevad need täiskasvanute omadest? Mida panna jalga, pähe või millise kotiga peole asju kaasa võtta? Neile ja veel muudelegi rahvarõivaste kandmisega seotud küsimustele annab vastuseid ERMi kuraator Reet Piiri.
Rahvarõivakomplekt on õmmeldud erinevatest materjalidest, seetõttu on ka nende pesemis- ja hooldustingimused erinevad. ERMi tekstiilikonservaator Laili Kuusma jagab näpunäiteid, kuidas eri rõivatüüpe hooldada ja korrastada. Kuidas puhastada villaseid esemeid? Millised on sobilikud pesemisvahendid ja töövõtted? Kuidas pesta linasest riidest särke, kuidas kaitsta tikitud osi, et need värvi ei annaks? Saab ka õpetust, kuidas teha erinevaid pisiparandusi (pitsid ja tikandid, seelikute koiaugud jne). Nõuandeid pastelde ja ehete korrastamiseks jagavad konservaatorid Ülle Vahar ja Karl-Erik Hiiemaa.
Eesti Rahva Muuseum on suvel oma nõu ja abiga kohal nii tantsu- kui ka lauluväljakul.
