XII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Peeter Perens jagab oma mõtteid eesootava peoga seotud ootustest, oma meeskonnast, varasematest laulupeoga seotud mälestustest ning annab ka omapoolse soovituse noortele, kes suvel laulukaare all kokku saavad.
- Millise ootusega lähed vastu XII noorte laulupeole?
Ootan selleaastast noorte laulupidu samasuguse kannatamatuse ja mõnusa ärevusega nagu ootasin ka kõiki eelnevaid pidusid. Laulupidu on Eestis täiesti eriline sündmus, mida ei ole võimalik võrrelda ühegi teisega.
- Kellest koosneb Sinu meeskond?
Noormeestekoori liigis juhatavad peale minu veel kaks dirigenti – Kuno Kerge ja Edmar Tuul. Kuno Kerge on meeskooride maastikul üsna tuntud, sest ta on juba mõned aastad juhatanud Alo Ritsingu kõrval Tartu Akadeemilist Meeskoori. Edmar Tuul on aga legendaarse Tallinna Reaalkooli orkestri Reaalmažoor üks dirigentidest ja ellukutsujatest. See tähendab, et professionaalseid kogemusi on mõlemal mehel vaatamata oma noorusele juba küllaga.
- Milline tähendus on Sinu jaoks sõnapaaril “mina jään”?
“Mina jään” on sõnapaar läbi mille saab igaüks meist sõnastada oma kindlameelsuse, ükskõik mida me teeme või millest räägime. Minu jaoks tähendab see eelkõige, et minu peale võite loota – ma teen oma parima.
- Milline on Sinu kõige meeldejäävam mälestus seoses laulupeoga?
Ma mäletan seda siiani, kuidas 1975 aasta laulupeol seisime emaga peo rongkäiku vaadates tänasel Kaarli puiesteel, tollase Tallinna Konservatooriumi ees. Minu isa, kes oli ka koorijuht, juhatas tollal J. Tombi nimelise Kultuuripalee poistekoori. Kui isa meist oma kooriga möödus, siis ma jooksin isa juurde ja marssisin temaga koos kogu rongkäigu kaasa lauluväljakule (tõsi küll – suure osa ajast isa kukil). Olin siis kolme aastane!
- Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?
Raske on üht laulu teisele eelistada. K. A. Hermanni laul “Isamaa” on mõnes mõttes fenomen. Laulu looja elas 19. sajandi teises poolel ja täna, 21 sajandi alguses me leiame tema loomingust laule, mida meie ajal pole lauldud ja mis tunduvad seetõttu justkui uued. Kui me suudaks tänases ajas nii võimsad olla kui Hermann omas ajas oli, ei oleks tuleviku pärast vaja muret tunda.
- Sinu üks praktiline soovitus noorele, kes tuleb laulupeole?
Ma ei tea kas see on praktiline, aga juba eelproovides tasuks endale teadvustada, et need on hetked, mida me hakkame aastaid hiljem meenutama – “kas mäletad, see oli siis kui oli see noorte laulupidu, aastal 2017”! Olge igas hetkes päriselt kohal, laulge rõõmuga, leidke igast laulust sinna peidetud sõnum ja usaldage oma dirigenti!
Fotode autor: Aivar Pihelgas
