XII noorte laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitami sõnul jagavad korraldajad iga laulupeo tinglikult nelja etappi – loomingu faas, õppeprotsess, pidu ise ning kokkuvõtete tegemise aeg. XII noortepeo kontekstis oleme aasta lõpuks jõudnud aktiivsesse õppeprotsessi ning uuel aastal algavad üle-Eestilised eelproovid.
Muusikatoimetaja roll on selle käigus tagada, et toimunud õppeseminaride ja eesseisvate eelproovide plaan logistiliselt toimiks ja kokku jookseks. Eelproovide käigus käivad mööda Eestit peo kunstiline toimkond, dirigendid ja kohapeal abistavad kuraatorid. Tegelikkuses on aga muusikatoimetaja töö palju mitmekihilisem. “Esialgu tuleb olla toeks kunstilisele toimkonnale repertuaari kokkupanekul. Jälgida, et paat õiges suunas liiguks ja ka tantsupeo sõnumitega ühte jalga käiks. Tuleb vaadata sedagi, et iga pidu eelnevate ja järgmiste vahele loomulikult sobituks,” rääkis Seitam.
Muusikatoimetaja argipäeva kuuluvad aga ka repertuaariseminaride paikaloksutamine, trükiste toimetajatöö, aga seegi, et tuleb seista head selle eest, et lõpuks lauluväljakul kõik ladusalt sujuks. “Peo ajal muutun sootuks produtsendiks, suhtlen helitehnikutega, suunan lavalogistikat, aga olen ka kavajuhi kohustustes, kuni selleni välja, et proovigraafikutest ja kontserdi kulgemisest lähtuvalt tuleb vaadata, kes ja millal platsi peal sööma läheb,” tõi Seitam näiteid oma erinevatest rollidest.
Varasemalt Tallinna linna kuraatorina tegev olnud Kersti Seitam on enda jaoks seadnud XII noorte laulupeo osas selged eesmärgid. Üks väga oluline neist on juba ka täitunud. “Soov oli, et saaksime laulud võimalikult kiiresti kooridele kätte anda. Sügisel kooli minnes said usinamad kohe õppimisega pihta hakata,” tõdes Seitam. Nii jääb uue aasta eelproove silmas pidades üle vaid loota, et sel ajal toimub juba repertuaari lihvimise protsess. Nii on ka esimese eelproovi eesmärk anda ennekõike avatud tagasisidet, kuidas minna edasi. “Tahaks väga loota, et koore, kes praegu alles esimest korda laulikud lahti teevad, ei ole. Julgust sisendasid ka sümfooniaorkestrite seminarid, mille kunstiline tulemus oli väga lootustandev. Ettevalmistuse aeg ei tohiks küll kellelegi sel korral repertuaari omandamisel takistuseks saada,” lisas ta.
Kõige olulisem on aga Seitami hinnangul lõpuks ikkagi see, kuidas pidu noori puudutab, kas neil tekib hingeside ja kas ühine laulupedaal saab korralikult põhja vajutatud. Paraku käib iga positiivse asjaga paratamatult kaasas ka midagi murettekitavat. Üheks selliseks on muusikajuhi jaoks olukord, kus maapiirkondades jääb lapsi aina vähemaks ning koorid kipuvad kokku kuivama. “Mõttekoht on selles, kuidas minna edasi, et keegi ei jääks pidudest eemale ka siis, kui maapiirkonnas ongi ainult kümme last, kes laulavad,” sõnas Seitam.
