„Oleme kokku leppinud riigi, linna ja spordiseltsi Kalev kolmepoolses kostöös rahvusstaadioni renoveerimiseks, ent nüüd kuulsime meile suureks üllatuseks, et kultuuriministeerium ei valmistagi enam ette kolmepoolset lepingut,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf kolmapäeval linnnavalitsuse pressikonverentsil. „Kas see tähendab, et riik kavatseb projekti üksi 14 miljoni euro ulatuses rahastada? Või püüab kultuuriministeerium sõnumi kommunikeerimisega kiirustades oma osa selles projektis tegelikust suuremana näidata?“ küsis Klandorf.
“Tegemist on kindlasti arusaamatusega! Varasemad kokkulepped kehtivad: riik panustab Kalevi staadioni kordategemisse pool vajaminevast summast ning Tallinna linn vastavalt kokkuleppele teise poole,” ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis BNS-ile vastuseks palvele kommenteerida Klandorfi väiteid.
“Kõik osalised, kaasa arvatud Tallinna linn on teadlikud sellest, et riigi rahastamisleping tehakse kultuuriministeeriumi ja spordiseltsi Kalevi kui staadioni valdaja vahel. Kultuuriministeeriumi ametnikud suhtlevad Tallinna linnaga, et kinnitada kõigi varasemate kokkulepete kehtimist. Riik ehk ministeerium ei saakski kellegi teise eest sõlmida rahastamislepingut – seda peab ikkagi linn ise tegema. Ehk siis riigipoolse toetuse lepingu sõlmib kultuuriministeerium, linnapoolse panuse toetuslepingu linn,” selgitas .
Septembri lõpus teatas kultuuriministeerium, et valitsus on otsustanud eraldada Kalevi staadioni renoveerimiseks 7 miljonit eurot, lisades, et riigi investeeringu eeldus on Tallinna linna samaväärne panus staadioni renoveerimisse.
Kalevi staadion, mis on üle-eestiliste tantsupidude kodu, saab täielikult uue näo aastaks 2019, kui staadionil peetakse 20. tantsupidu ja möödub 150 aastast esimest laulupeost. Tulevane staadion on Eesti ainukene täismõõtmetes ja rahvusvahelistele nõuetele vastav mitmel eesmärgil aastaringselt kasutatav spordi- ja kultuurirajatis.
