22.-23. oktoobril toimusid Tallinnas ja Tartus XII noorte laulupeo noorte sümfooniaorkestrite seminarid, kus tehti põhjalikult tööd liigi repertuaariga. Uurisime noorte sümfooniaorkestrite liigijuhilt Jüri-Ruut Kangurilt, kuidas õppeseminarid läksid, milline on eesootava noortepeo repertuaar ning sümfooniaorkestrite roll laiemalt.
Kuidas sümfooniaorkestrite seminarid Tallinnas ja Tartus läksid?
Neljandat laulupidu tegime sümfooniaorkestrite liigi seminari-eelproovi sellisel kujul juba sügisel. Ajal, mil tegelikult lugude õppimist on alles alustatud. Sedapuhku oli Tallinnas osalemas üle 200 ning Tartus enam kui 160 noort muusikut Eestimaa eri paigust. Seminarid läksid väga hästi ja võrreldes varasemate kordadega kõlasid hooaja nii varases staadiumis lood juba väga hästi kokku. Järelikult on enam kui kümme aastat väldanud laulupeo orkestriharidusprotsess viinud sümfooniaorkestrid nii kaugele, et noodist lugemisoskus, koosmängu kogemus ja üldine tase on tublisti kasvanud.
Mis oli seminaride peamine eesmärk?
Seminaride eesmärk on anda laulupeo dirigentide juhatusel aimu lugudest: millised on tempod, olulisemad karakterid, dünaamiline pilt ja millised on keerulisemad ohukohad, mida kindlasti palju harjutada tuleb. Teisisõnu andsime suunised edaspidiseks harjutamiseks ja meie rõõmuks seda juba hooaja alguses. Selline proov annab üldise mulje loost, kuidas ta tegelikult täiskoosseisuga kõlab. Nii on hea ka väiksema koosseisuga seda repertuaari omandada, kui õige kõlapilt kõrvus.
Lisaks oli nendel seminaridel väga oluline osa rühmaproovidel, kus tunnustatud keelpilli- ja puhkpilliõpetajad tegelesid rühmades eraldi sellega, mis on orkestrispetsiifikas väga olulised lugude algõppe ajal juba klaariks saada ning milleks ei ole talvistes ja kevadistes eelproovides enam aega.
Kokku kestis see hariv õppepäev üle kuue tunni. Noored pidasid hästi vastu ja töötasid väga hästi kaasa. Harjutati kõiki nelja sümfooniaorkestri ja kahte koondorkestri lugu.
Kes dirigentidest seminarides osalesid?
Ühendproove viisid läbi kõik dirigendid, kes ka laulupeol orkestrite ees seisavad: Jüri-Ruut Kangur, Rasmus Puur, Martin Sildos, Riivo Jõgi ja Hando Põldmäe. Tallinnas ja Tartus olid kohal kõik meie noorte sümfoonia- ja kammerorkestrite dirigendid, kes jälgisid tööd ja tegid omale märkmeid ning orkestris mängis kaasa ka enamik orkestrite juures töötavaid pilliõpetajaid. Tallinnas ja Tartus osales kokku üle 360 orkestrandi, lisaks õpetajaid-dirigente mitukümmend.
Kuidas iseloomustaksid XII noorte laulupeo noorte sümfooniaorkestrite liigi repertuaari?
Sümfooniaorkestrite repertuaar sel laulupeol on päris nõudlik, aga kindlasti hariv, arendav ja mitmekesine. Tundub, et see pole siiski raskem, kui eelmistel laulupidudel. Siin on kavas nii uuemat kui ka vanemat eesti muusikat. Orkestrite repertuaaris on sedapuhku nii aktiivsetele erinevatele rütmidele tuginevat energilist muusikat, samas ka rahulikku meloodilist muusikat, kirglikku romantismi ja ka tantsulisi teemasid, nii süidi ja popurrii laadseid teoseid, kui terviklikke sümfoonilisi pilte.
Millised lood täpsemalt kavas on?
Harimaks noori meie sümfoonilise muusika klassika suurte tegijatega tutvumisel ja anda võimalus mängida olulisi teemasid eesti klassika tippteostest on Riivo Jõgi koostanud põimiku “Rännak”, kus on kasutatud Villem Kapi, Jaan Räätsa, Eugen Kapi, Veljo Tormis, Heino Elleri ja Rudolf Tobiase kuulsate orkestriteoste motiive – kuus teemat on põimitud ühte popurriilaadsesse teosesse.
Lisaks on kavas ka Heino Elleri “Kodumaine viis” kui meie orkestrimuusika omamoodi hümn. Uuema eesti muusika poolelt on kavas Rasmus Puuri avamängulik ja energiline “Tärkamine” ning Jüri-Ruut Kanguri sümfooniline jutustus “Ühe rahva lugu”, mis on mitmete erinevate teemade ja tempodega mitmekihiline sümfooniline poeem, ning tele-ja filmimuusika poolelt karakteersed peateemade põimikud-süidid Tauno Aints “Buratino tegutseb jälle” telelavastuse muusikast ja Liina Sumera filmi “Supilinna Salaselts” muusikast, kus kasutatud hoogsat energiat ja lapsesõbralikke meloodiaid.
Millised on järgmised verstapostid sümfooniaorkestritele peoks ettevalmistumisel?
Veebruaris algavad sümfooniaorkestritel esimesed üle-Eestilised eelproovid. Orkestrid on jaotatud kuude regiooni. Teine eelproov ootab ees aprillis-mais. Mõlemas eelproovis harjutatakse kõiki kuute orkestrite kava lugu ja toimuvad ka ettemängud, et saada ülevaade, kuidas keegi on neid lugusid omandanud. Kevadeks peaks repertuaar siis ka juba selgeks saama, et juunikuus lauluväljaku eelproovides saaks keskenduda neis tingimustes, mis hetkel kohapeal on, juba veenvale koosmängule ja võimalikult täpsele muusika esitamisele. Kevadel planeerime teha veel ka ainult löökpillide eelproovi, et jaotada täpselt ära, kes millist löökpilli mängib ja et kogu see rütmide virvarr kenasti kokku saada.
Kui palju noorte sümfooniaorkestreid peole tulemas on?
Laulupeol osaleb 30 noorte sümfoonia- ja keelpilliorkestrit. Seekord on kahte lugu kaasa mängimas peamiselt lihtsustatud partiidega ka ettevalmistusorkestrid, et anda ka neile juba varakult emotsionaalne laulupeokogemus. See annab kindlasti ka tõuke pillimänguga jätkamiseks ja esimese tõeliselt suure orkestrimängu kogemuse. Koos nendega võib seekord ühendsümfooniaorkester kasvada pea 1000-liikmeliseks.
Miks on oluline sümfooniaorkestreid noorte laulupeole kaasata?
Sümfooniaorkestrid on taas laulupeol osalemas neljandat korda ja see võimalus on kahtlemata seda liikumist elavdanud ja arendanud. Orkestreid on selle ajaga ka juurde tekkinud, need on kasvanud mängijate arvult ja tasemelt ning kümne aastaga on mängijate arv pea kahekordistunud. See on kindlasti suuresti ka laulupeoliikumise teene ja selline suur ühismäng ja tugev orkestriharidus on neile noortele väga tõhus ja hariv. Laulupidu on suure kasuteguriga haridusprotsess ja on suurepärane, et kooride kõrval on ka orkestritel võimalus sellest protsessist osa saada.
Teistpidi on hea distsipliiniga sümfooniaorkestrid oma põneva repertuaariga rikastanud ka laulupeo kavasid. Laulupidu on andnud ka väiksemate kohtade orkestritele, kus kohapealsed võimalused piiratumad, suure sümfooniaorkestri kogemuse, tugeva pilliõppe ja koosmänguhariduse.
