Isegi kui Kalevi staadioni murul tantsivate lasterühmade ridades leidub mõni kelmikas jõnks, tõdetakse pea alati, et laste esitus oli läbinisti suurepärane. Säravaid silmi ja pühendumist tulvil tantsusamme ei saa kuidagi teisiti iseloomustada. Mis ajast kuulub see särav kelmikus tantsupidude juurde, sellest kirjutab Tartu Ülikooli doktorant Kadi Kähär-Peterson.
Esimeseks üldtantsupeoks loetakse 1934. aastal toimunud I Eesti Mänge või teise nimega I üleriiklikke võimlemis- ja spordimänge, kus esinesid oma kavaga ka poolteist tuhat segarühmade rahvatantsijat. 1939. aastal toimunud järgmiste mängude eel soovitati haridusministeeriumist, et osaleda võiksid ka õpilased alates 7. õppeaastast. See, kas tantsijate hulgas oli ka koolide rühmi, on jäänud aga ajaloo saladuseks.
Kahel järgmisel üldtantsupeol ehk üldlaulupidudega koos toimunud rahvakunstiõhtutel 1947. ja 1950. aastal osalesid ainult segarühmad, kes kavva vahelduse toomiseks esinesid ka eraldi meeste- ja naiste tantsudega. Lasterühmad peol ei esinenud. Võiks ju küsida, kas tantsijate hulgas oli ka noori, kuid see tundub tarbetu. On ju iga rahvatantsija noor – kas kehalt ja vaimult või ainult vaimult, polegi oluline.
1955. aastal, järjekorras V üldtantsupeol osalesid lisaks segarühmadele esmakordselt naisrühmad ja tänase loo peategelased – lasterühmad. Ajaleht Rahva Hääl vahendas elavalt muljeid laste esinemisest: “Käsikäes jooksevad väljakule rahvarõivais lapsed, ka neid on ligemale nelisada. Ja nagu väikesed murumunad hakkavad nad muusika taktis murul keerlema ja hüplema.” 1.-4. klassi lapsed esitasid kolm tantsu: ühe autoritantsu, ühe eesti rahvatantsu ja ühe teise rahva tantsu ehk kavas oli Helmi Tohvelmani “Tere, tibukene”, eesti “Kaerajaan”, läti “Ratas”.
Pärast seda on tantsupidu ja lasterühmad olnud lahutamatud: järgmisel tantsupeol 1960. aastal oli juba kolmandik tantsijatest lapsed ja kaks aastat pärast seda toimus juba esimene koolinoorte tantsupidu. 1962. aastal toimunud I noortepeol olid tantsijad jagatud nelja rühmaliiki: mudilas- (1.-4. klassi), laste- (5.-6. klassi), tütarlaste ja noorte segarühmad. Nii noorte kui üldtantsupeol osalevate erinevate rühmaliikide arv kasvas järgnevatel aastatel, et tuua väljakule kauneid mustreid joonistama suuremat hulka tantsijaid. Järgmisel suvel toimuval XII noorte tantsupeol kogunevad murule tantsijad seitsmest erinevast rühmaliigist ning väljakujunenud tava järgi samuti ka võimlemisrühmad.
