XII noorte tantsupeo võimlemisrühmade liigijuht Kersti Kull jagab oma mõtteid eesootava peoga seotud ootustest, oma meeskonnast, varasematest tantsupeoga seotud mälestustest ning annab ka omapoolse soovituse noortele, kes suvel tantsuplatsil kokku saavad.
Millise ootusega lähed vastu XII noorte tantsupeole?
Oleme oma kaheaastase töö lõpusirgel. Ühe enam ja enam kannan enda mõtetes juba pilti väljakul toimuvast. Ootan kohtumist noortega – see pilt, mis avanes ülevaatustel lubab rahuliku südamega peole vastu minna. Ootan ka märkamist, heatahtlikkust ning sõbralikkust, sest ainult nii sünnib ime.
Kellest koosneb Sinu meeskond?
Võimlejate naiskond on mulle väga tähtis. Nad on nagu perekond, keda toetatakse, kellest hoolitakse, vajadusel ka hurjutatakse.
Urve Keskküla on minu parem käsi! Suurte kogemustega tõeline raudvara. Toetun igal ajal ja igas asjas Urvele. Meie märkamatult traditsiooniks saanud hommikused telefonikõned ja infovahetus on saanud nii loomulikuks ja vajalikuks kogu peoprotsessis. Dubleerime teineteist kõigis ja kõiges.
Marit Rae on meie jaoks tehniline assistent. Kõik tabelid, tellimused, joonised on Mariti teha. See on raske, kuid väga vajalik töö. Ilma Maritita oleks meil äärmiselt keeruline, sõltume temast väga palju. Hoiame ja hoolime.
Kadri Jukk ja Nele Kimmel on noored, hakkajad, andekad kava autorid ja lavastajad. Nad toovad meie naiskonda noort verd ja uut hingamist. Õpihimulised ja armsad inimesed mõlemad.
Reine Kotkas on kogemustega assistent, kes on sellel peol aga uues rollis koondkava autori ning lavastajana. Väga muheda huumoriga ning tore kaaslane.
Katrin Kalm on assistent, tore, positiivne ja alati sõbralik. Lennult haarav, kiire taibuga. Katrinil on väga mitme peo kogemus nii võimlejana kui ka assistendina.
Peonädalal liitub meiega ka Tiina Kaev Hiiumaalt. Omanimelise tantsustuudio omanik ja tubli treener, ootame juba väga, et ta meiega liituks.
Milline tähendus on Sinu jaoks sõnapaaril “mina jään”?
Mina jään hoidma ja hoolima, edasi kandma ja andma, looma, armastama ja vastutama.
Milline on Sinu kõige meeldejäävam mälestus seoses tantsupeoga?
Eks ikka pidude esimesed väljakuproovid, tänulikkus mida ma tunnen õpetajate vastu, see töö mida nad on oma rühmadega teinud selleks, et peole pääseda. Ootusärevus nädalase perioodi ees, kus kõik mustrid kootakse üheks terviklikuks vaibaks, mis kulmineerub etendustega. Iga kord, iga pidu saadab seda küsimus hinges, kuidas me seda ikka teeme, igaüks eraldi ja kõik koos? See on ime, millele ma kunagi vastust ei tea.
Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?
Võimlemisrühmad on saanud sellel peol ülesande kanda ja anda edasi aastaaegade tunnetust. Väikesed võimlejad ja sügiseootus. Vahvad toredad lapsed vihmavarjude ja botikutega ei jäta ju mingit kahtlust, et sügis on käes. Suured võimlejad on aga puhta lume ja külma karguse “maaletoojad”. Repertuaar on talvine. “Puhas lumi” on tõeline talvenauding. “Jäälillemäng” aga karge, jäine, rahulik. Meie ülesanne on kõik need tunded oma kavadest kätte saada ja publikule edasi toimetada.
Sinu üks praktiline soovitus noorele, kes tuleb tantsupeole?
Liigijuhina soovin, et iga peoletulev noor leiab hetkeks aja ning sirvib repertuaariraamatut ning mõtiskleb oma rolli üle peol. Igal tantsul, võimlemiskaval on lugu. Iga tants ja kava on kellegi poolt loodud, keegi on pannud sellesse oma hinge ja loovuse. Kanname ja anname seda edasi austuse ja armastusega. Nautige peonädalat, hoidke sõpru ja õpetajaid, treenereid, samamoodi ka kõiki vabatahtlikke, meeskonnaliikmeid, turvamehi ja kokatädisid ning kõiki, kes teevad meile selle peo võimalikuks. Tantsupidu on ime ja seda peame hoidma!
