XII noorte tantsupeo 5.-6. klassi segarühmade liigijuht Rauno Zubko jagab oma mõtteid eesootava peoga seotud ootustest, oma meeskonnast, varasematest tantsupeoga seotud mälestustest ning annab ka omapoolse soovituse noortele, kes suvel tantsuplatsil kokku saavad.
- Millise ootusega lähed vastu XII noorte tantsupeole?
Ootan võimsat ühist energiat, millest tantsupeo tegijad, osalevad noored ning nende juhendajad saaksid laengut pikaks ajaks. Hetkel kohtun esmakordselt noortega, kes 5.-6. klasside liigis tantsivad ning näen, et peol tantsimise tahe on suur. Usun, et tantsupeo nädalal tekib tantsijatel suur sünergia ning korda saadetakse järjekordne ime. Ootan neid külmavärinaid, kus pärast proove saame esimest korda tribüünile istuda ning vaadata, kuidas tuhanded tantsijad näod naerul meie ühist lugu jutustavad.
- Kellest koosneb Sinu meeskond?
Minu esimene assistent on Kalev Järvela, kes rahvatantsuvaldkonnas ei vaja pikemat tutvustust. Ta on olnud mulle pikka aega õpetajaks ning mentoriks ning temaga koos töötades on mul alati kindel tunne. Ma ei teeks seda tööd, kui Kalev ei oleks mind kunagi enda tiiva alla võtnud.
Teine assistent on Elo Unt, kelle loomingu ja töövõime suurim austaja ma olen. Lisaks sellele on tal uskumatu võime muuta keskpärane geniaalseks kõige lihtsamate vahenditega. Elo on ka 5.-6. klasside tantsu “Näljamihkel” autor.
Kolmandaks assistendiks on Tiiu Mürk, kellel on loomulik võime tunda väljakut ja väljaku tööd ning kes oma tugevate rühmadega on näidanud, et mõistab noort tantsijat.
Liigi meeskonnana toome oma tugevused kokku ning töötame ühise eesmärgi nimel.
- Milline tähendus on Sinu jaoks sõnapaaril “mina jään”?
Selle sõnapaari tähendus minu jaoks on väga isiklik ja personaalne, mille ma meeleldi jätaks veel vaid enda teada. Kuid ma loodan, et meie peo lõpuks võiksime ühiselt hüüda “Meie jääme!”, sest koostegemises peitub minu jaoks edu ja võlu. Me teeme seda pidu koos juhendajate, tantsijate, tehnilise meeskonna, muusikute ja teistega – see meeskond on ääretult suur ning me võiksime jõuda ühise tõdemuseni “Meie jääme!”.
- Milline on Sinu kõige meeldejäävam mälestus seoses tantsupeoga?
Meeldejäävaid mälestusi on kogunenud aastatega väga palju, kuid minu esimene tantsupidu tantsijana oli aastal 1997 ning tantsisin siis 3.-4. klasside liigis, kelle liigijuht oli Kalev Järvela. Olles siis väikene poiss mäletan, kuidas esimesel ülevaatusel nägin esimest korda Kalevit, kes oli nii pikk ja suursugune. Nüüd on tore tõdeda, et 20 aastat hiljem teeme tantsupidu koos.
- Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?
Usun, et 5.-6.klassidel on kõige erilisemaks tantsuks “Näljamihkel”, kus kasutame rekvisiidina kahe meetri pikkust nukku, mis on tantsupidudel esmakordne. Nuku meisterdasid lapsed koos juhendajaga ise ehk iga nukk on just oma rühma nägu. Üldiselt on meie repertuaar rõõmus ja mänguline ning usun, et igati eakohane.
- Sinu üks praktiline soovitus noorele, kes tuleb tantsupeole?
Tule peole avatud ja rõõmsal meelel ning väärtusta igat hetke. Oma kogemusest võin öelda, et tantsupeolt korjatud mälestused on ühed kõige eredamad ja emotsionaalsemad minu elus.
Fotode autorid: Aivar Pihelgas ja Birgit Varblane
