Tõotus “Mina jään” teel laulikutest laulukaare alla

Värvilistesse laulikutesse on esimesed märkmed tehtud ning laulupeo teostega paljudel ka sinasõprus sõlmitud. Nüüd, jaanipäeva eel, on laulupeo kunstilisel meeskonnal sobiv hetk vaadata üle õla tagasi laulupeo loomeperioodile ning jagada oma mõtteid, mis aasta enne suurt pidu peas keerlevad.

Noorte kaasatus toob rohkelt uut energiat ja paneb juba kogenud kolleege nii mõnelegi asjale uutmoodi vaatama. Noorte peoloojate hing täitub samm-sammult seni tundmata õhinaga. Üksmeelselt kinnitatakse, et teekond laulupeo poole on olnud väga põnev ja nauditav – tekkinud on tugev õlatunne ja omandatud tohutult uusi teadmisi ja kogemusi.

“Ma elan sellele väga kaasa ja see läheb mulle väga korda, kuidas see kõik hakkab õnnestuma. Heliloojana olen aru saanud, et laulupeole laulu kirjutamine on palju keerulisem, kui ma seda ette kujutasin,” ütleb noorte laulupeo üks ideekavandi autoritest, 25-aastane Rasmus Puur. “Näiteks pean jälgima teost luues, et see oleks noorele lauljale jõukohane, sobituks liigi ülejäänud repertuaari, täidaks puuduvat lünka muusikaliselt, et tekst oleks kontseptsiooni silmas pidades õige. See peab olema hästi paljudele vastuvõetav, aga samas tuleb säilitada ka oma nägu ja see kokku on üsna keeruline,” selgitab Puur. “Ma väga loodan, et ka minu looming kõlab laulupeole vääriliselt, et see vastaks sellele kõrgele tasemele, mis laulupeo laulule seatud on,” lisab ta.

Mudilaskooride dirigent Silja Uhs ütleb samuti, et kuigi proovide tulek teeb natuke ärevaks, on ta väga õnnelik, sest on saanud vahetut tagasisisidet otse helilooja Riho Esko Maimetsalt. “Olen väga õnnelik, et just tema teost saan juhatada. See laul on osa kasvamisest ja koos on hea. See on mudilaste oma laul, millest nemad saavad ühtmoodi aru, suured jällegi teistmoodi – see kõnetab igaüht erinevalt,” ütleb Uhs.

Koos Silja ja Rasmusega seisab järgmisel suvel lauluväljaku dirigendipuldis esimest korda uus põlvkond dirigente, kelle kasvamine on kulgenud vabas Eestis. “Mul on olnud ääretult tore ja inspireeriv koos nendega kasvada, kogeda selle meeskonna energeetilisust, positiivsust ja õpihimu,” räägib XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson. Heli on näinud oma noori kolleege sel kevadel erinevatel kontsertidel juhatamas ja ta on nähtuga rahul. Noored teevad pühendunult suurepärast tööd, neil on kontseptsioon ja suur töötahe, mis annab talle kindluse, et noored tulevad selle raske koormaga hästi toime. “Oleme tänaseks teinud koos läbi väga erilise protsessi. Noored õpivad, nad saavad ristitud ja leeritatud meie rituaali usutunnistusse,” nentis Heli Jürgenson.

Rasmus Puur ütleb, et on laulupeo meeskonnas õppinud väga hindama neid inimesi, kes üle Eesti laulupidu loovad ja edasi kannavad. “Mul on ka väga hea meel, et igal noorel kolleegil on selgelt olemas oma käekiri ja et me tajume ühe põlvkonna tunnet. See on esimene võimalus, kus nii suurel hulgal noortel dirigentidel saab tekkida oma põlvkonna taju. See toob edaspidi Eesti muusikakultuurile kindlasti kasu ja me ei pruugi sellest täna veel aru saada, aga ma olen kindel, et see on tulevikus olemas,” ütleb Rasmus Puur.

Laulupeo protsessis ootab sügisest nii lauljaid, dirigente kui ka pillimängijaid ees praktilise õppimise aeg. Esimest korda dirigendipuldis seisjatele on see aeg väga oluline. “See uus aasta mõjutab kogu järgmist aastat väga tugevalt. 2017. aasta esimesed kolm kuud saavad olema nii intensiivsed, et ilmselt on raske millelegi muule mõelda. Aga see kõik on minu jaoks tohutult põnev – teha tiir Eestimaale peale ja kohtuda kõikide lauljatega Kärdlas, Haapsalus, Rakveres…,” jutustab mudilaskooride dirigent Silja Uhs.

“Vaadates kogu senist protsessi, kuidas see on pööranud ja käänanud – ei oskagi uuest aastast midagi täpsemalt oodata. See, mis hakkab vahetult enne pidu toimuma, on elamine päev korraga, selles proovis, kus parajasti oled,” ennustab Rasmus Puur.

Rasmus ootab väga noortega kohtumisi, sest kevadised terepäevad õpetajatega olid väga inspireerivad ja andsid palju energiat. “Ma loodan, et noored, kellega kohtume, tajuvad seda eelnevat pingutust, mida oleme meeskonnaga loominguliselt teinud. Et kogu see protsess kuni eelproovideni kajastuks noortes ja jõuaks lauljate ning pillimängijateni. Loodan, et rõõm muusikast, mida nad kannavad, kestaks edasi ka pärast pidu ja tiivustaks ja innustaks edaspidi,” räägib Puur.

Kõrvuti vilka prooviperioodiga tegeleb peo kunstiline toimkond järgneva aasta jooksul lauludest terviku moodustamisega. Suure suve ootuses on järgmise aasta peo ideekavandi ühel autoril, Rasmus Puuril ka väikene soov kõigile, kes veel aastakese pidu ootama peavad: “Teha oma hingesopis väikene nurgakene laulupeoaastal tühjaks, et laulupeol oleks ruumi, kuhu inimeste hingedes pesa punuda”. Nautige suve ja kohtumiseni sügisel!