Iga kuraator juhib oma piirkonnas vägesid ja viibutab vajadusel sõrme

Mis ime läbi toimuvad sajad eelproovid üle terve Eesti või kuidas jõuavad kümned tuhanded laulu- ja tantsupeolised õigeks ajaks Tallinna? Selle eest hoolitsevad 19 vaprat naist, kes laulu- ja tantsupeo kuraatoritena aastast aastasse korraldavad kohapeal suurpeoks valmistumist. Uurime Järvamaa ja Tartumaa kuraatoritelt, mis on nende peamiseks tööülesandeks ning mis on see, mis neid tööd tegema inspireerib.

Järvamaa kuraator Lili Välimäe: “Minu roll on olla otseses kontaktis oma piirkonna kollektiivijuhtide, katusorganisatsiooni ja tegelikult kogu osalejateringiga. Ühest küljest aitab kuraator vahendada infot, teisalt on ta ka korraldaja. Minu jaoks  on oluline luua kollektiividele parimaid võimalikke võimalusi eelproovide ajal ja Tallinnas majutuskoolides. Minu võimuses on kogu protsess oma inimestele nauditavaks teha.”

Kuraatorite jaoks, kes tegutsevad väljaspool suuremaid linnu, on peamiseks mureks linnastumine ja noorte vähenev arv maapiirkondades. Tartumaa kuraator Astrid Hallik: “Tunnen hetkel rõõmu selle üle, et kui 2011. aastal oli maakonnas kolm poistekoori, siis praegu on neid kaheksa. Kui lauljaid on maakonnas tänu sellele, et igas koolis on muusikaõpetus, siis tantsijatega on lugu palju nutusem. Kui veel 2011. aastal osales Tartumaalt peol 200 last, siis praegu on ainuüksi konkureerimas ainult 176 last.”

Astrid Halliku sõnul moodustab iga maakond ühtse perekonna. “Aitame kollektiividega üksteist vastastiku nii palju kui saame. Kui kellelgi on muresid, siis olen mina esimene, kellele helistada. Olen see, kes püüab mõista kõikide vajadusi ja ennekõike kuulan, see on väga oluline oskus selles töös,” rääkis Hallik. Lili Välimäe sõnul on kuraatoriks olemine tema jaoks laiem filosoofia. “Kui mul on oskused olla kuraator, siis saan ma sel moel olla osaline suures protsessis, näha laiemat pilti, kanda suuremat vastutust ja kogeda ka suuremat osalemisrõõmu. See on minu roll ja ülesanne. Loomulikult kaasneb kõige meeldivaga ka sõrme viibutamist ning kollektiivide ree peal hoidmist, seda aga ikka oma inimestega koostöös ja sõbralikult,” lisas ta.

Ehkki töö noortepeo korraldamiseks on käinud juba pikalt, siis kiirem tööperiood ootab kuraatoreid ees uue aasta alguses, mil toimuvad liigiproovid, sest siis tuleb võtta aeg ja proovides ka kohal olla. “Võrreldes üldpidudega on noortepeo korraldamine siiski oluliselt lihtsam. Näiteks prooviperioodile mõeldes saame selle ajastada kooli ajale, täiskasvanutega on palju keerulisem kõigile sobivat aega leida. Noortepidu on kuraatorile hea harjutus üldpeoks,” kinnitas Hallik.

Kõikide XII noorte laulu- ja tantsupeo kuraatorite kontaktid leiab laulu- ja tantsupeo kodulehelt.