Heino Kaljuste seisis noorte laulu- ja tantsupidude idee taga

Eelmises uudiskirjas ilmunud lugu oli pühendatud tantsujuht Alfred Raadikule, sel korral tutvustame teist meest, kes on Eesti noorte laulu- ja tantsupidude idee sünni taga: dirigent Heino Kaljustet (1925-1989).

Heino Kaljuste oma viimasel noortepeol 1987. aastal. (Foto: Tartu Linnamuuseum, http://muis.ee/museaalview/1413753)

Heino Kaljuste oma viimasel noortepeol 1987. aastal. (Foto: Tartu Linnamuuseum)

Heino Kaljuste oli dirigent, pedagoog ja metoodik, kes on mõjutanud oluliselt nii Eesti koori- kui koolimuusika arengut. Ta propageeris relatiivset noodilugemissüsteemi jo-le-mi, koostas laulmisõpikuid ja laulukogumikke, komponeeris koorimuusikat ning avaldas oma alal hulgaliselt artikleid ja sõnavõtte. Heino Kaljuste oli tihedalt seotud laulupidudega.

Esimest korda osales Heino Kaljuste juhitud koor laulupeol 1947. aastal. Sel korral, esimesel pärast II maailmasõda toimunud laulupeol, said üle pika aja laulupeol kaasa lüüa ka lastekoorid. Heino Kaljuste oli toona noor muusikaõpetaja Kohtla-Järve keskkoolis ja tema koor läbis tiheda sõela ning pääses laulupeole. Pärast seda laulupidu ei möödunud ükski laulupidu ilma tema juhitud koorideta. 13 aastat hiljem seisis Kaljuste esimest korda lastekooride üldjuhina lauluväljakul dirigendipuldis ja veel kaks aastat hiljem, 1962 toimus juba esimene koolinoorte laulupidu.

Kümmekond aastat enne I noorte pidu oli Heino Kaljuste, kes oli sel ajal veel ise Tallinna Riikliku Konservatooriumi üliõpilane, asutanud Tallinna Pioneeride Palee lastekoori, mida täna tuntakse Ellerheinana. Kaljuste seadis äsja asutatud koorile kõrged eesmärgid: laulmise kõrval olid olulised noorte lauljate muusikateoreetilised teadmised ning laulu looja ja tema teiste teoste tundmine. Harjutades katsetas Kaljuste uusi meetodeid, oluline oli ansamblitena laulmine ja heade eeskujude kuulmine. Koori taset hakati peagi kõrgelt hindama.

I noorte laulupeoks ettevalmistusi tehes lähtus Kaljuste osalt Ellerheina võimekusest ja see tõi kaasa igiammuse ja igihalja probleemi: tõstatati küsimus, kas valitud repertuaar on ikka võimetekohane. Küsimuse all oli Arvo Pärdi kantaat “Meie aed”. Venno Laul on meenutanud: “See oli koolilastele tõeline muusikaline akrobaatika. Tean seda, sest töötasin siis 22. keskkooli lastekooriga. Tuli teha mehaanilist tööd, lausa turnida koori ees, et hoida lapsi elevil, et nad ei väsiks drillist. See oli kogu Eestimaa laululastele tõeline pähkel ja õpetajatele proovikivi. Raskustest hoolimata see laulupeol ometi õnnestus. Paljuski tänu Heino Kaljuste visadusele. Ta ise sõitis mööda Eestit, tegi palju proove, jagas rohkesti selgitusi — nii et survet oli palju. Ja ära see tehti!”.

Heino Kaljuste oli kõigi järgnevate üld- ja noortepidude lastekooride üldjuht kuni 1987. aastani.