Hea teekaaslane Kuno!
Oled asunud teele, kaugele-kaugele teele – sinna, kus taevas toetunud veele…
Olid RAM-is suurepärase veohobusena kaasastuja Gustav Ernesaksa kutsariks-oleku aegu. Tegutsesid ajal, kui eesti koorimuusika helikeel siirdus uude ajajärku.
Seal olid Sa kindlameelne ja aktiivne kaasarääkija. Sinu energilisel ja nõudlikul juhatamisel esmaettekannetes kõlanud laulud kõrguvad veel tänasel päeval üle Eesti hiiglasliku koorilaulude metsa, jäädes eeskujuks tänastele ja tulevastele koorijuhtidele.
Oled kasvatanud väärika koorijuhtide-dirigentide põlvkonna, kes teevad oma tegudega suurt au meie koorijuhtide õpetamisele.
Olid tänasel päeval meie laulupidudel enim juhatanud dirigent. Olid ümbritsevast elust kirglikult huvitatud ning aktiivne kaasarääkija.
Sa väsisid.
Tänan Sind südamest selle suure töö eest, mis Sa jõudsid oma pika tegevusrohke elu vältel korda saata.
Sinu rännukaaslane Olev Oja
Kuno Areng sündis Järvamaal Järsi külas. Peale sõda lõpetas Kuno klaveri erialal Suhhumi muusikakooli ning 1959. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal professor Gustav Ernesaksa käe all.
Kuno Arengu õpingukaaslane, sõber ja hilisem kolleeg Silvia Mellik meenutab ühiseid õpinguid aspirantuuris: “Peale Tallinna Konservatooriumi lõpetamist oli meil Kunoga 1960. aastal võimalus astuda aspirantuuri Rimski-Korsakovi nimelisse Leningradi Konservatooriumisse professor Jelizaveta Petrovna Kudrjavtseva dirigeerimisklassis. Seal olles tajuisin ma Kunos tahet haarata teadmisi kõigest, kust võimalik. Professor nägi Kuno suurt loomingulist potentsiaali ning aitas ja toetas Kunot igati tema loomingulistes otsingutes.”
1962. aastast töötas Kuno Areng Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning aastatel 1985-1991 oli seal koorijuhtimiskateedri juhataja, 1982. aastast professor ning 2003. aastast emeriitprofessor. Tema käe alt on võrsunud terve rida tunnustatud eesti koorijuhte ja dirigente, nende hulgas Linda Kardna, Annelii Traks, Anne Dorbek, Toomas Kapten, Elo Üleoja, Laine Randjärv, Indrek Vijard, Olari Elts, Lauri Sirp, Risto Joost, Peeter Perens, Triin Koch, Veronika Portsmuth jpt.
Kuno Areng oli ise väga viljakas dirigent, juhatades aastakümneid tippkoore, kelle esinemised olid alati tähelepanuväärsed sündmused nii Eestis kui ka maailmas. Ta oli aastatel 1966-1990 RAM-i dirigent ning Tallinna Kammerkoori – esimese kammerkoori Nõukogude Liidus – asutaja ja dirigent (1962-1993). Aastatel 1961-2000 oli ta Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori dirigent, aastatel 1998-2013 Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori dirigent ning 1989. aastast kuni aastani 2011 Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoori dirigent.
Silvia Mellik: “Ühine musitseerimine Tallinna Kammerkooris oli aeg, mil nautisin Sinu töö intensiivsust, nõudmiste järjekindlust ja seda meeletut energiatulva tulemuse taotlusel. Sa olid karmilt nõudlik, aga hellalt tänulik saavutuste üle. Aitäh, see mälestus ei kustu!”
Alates 1962. aastast oli Kuno Areng rohkem kui 50 aasta jooksul laulupidude üldjuht ja dirigent, juhatades nii 1962. aastal toimunud esimesel noorte laulupeol kui ka 1969. aasta juubelilaulupeol. Ta oli 1994. aastal XXII laulupeo muusikajuht. Viimast korda tõusis Kuno laulupeo dirigendipulti 2014. aastal “Koitu” juhatades.
Kuno hea kolleeg ja sõber Ene Üleoja meenutab: “Ei ole mul lihtne mõtteid koguda ja väljendada – on ju Kuno elu ja tegevus olnud erakordselt rikas, mõjurikas ja väga viljakas. Ta on (oli) kõrge kullaprooviga-kirglik, aus ja aateline Inimene, Muusik ja Õpetaja. Väliselt tagasihoidlik, sisemiselt tulemägi – valmis süttima ja sütitama, looma uut ja ise uuenema. Meenutagem Tallinna Kammerkoori – esimene tolleaegses suletud kultuuriruumis ehk 1/6 maakerast! Esimene suur rahvusvaheline tunnustus Eesti koorile 1971. aastal Arezzos ja dirigendi eripreemia! Just Kuno hoidis kätt pulsil, et kuuleksime Toompealt liputseremoonia ajal Ernesaksa “Mu isamaad”… Kuno Tormise meeskoorioopuste esmaettekanded RAMiga olid julgelt uuenenud pilguga lähenemine meie kaasaegsele kooriloomingule. Kuno oli meie koorimuusika maastikul uue laine maaletooja…”
Tema õpilane Peeter Perens, kes täna ise peadirigendina XXVII laulupeoks valmistub, lisab: “Kuno Arengus ühendus omavahel peenetundeline muusik ja samal ajal heas mõttes maamehelik, paiguti lausa nurgeline otsekohesus. Igapäevases elus alati toetav ja heatujuline maestro ei jätnud ka kriitikat kunagi enda teada, vaid väljendas seda oma otsekohesel, kuid sõbralikul moel. Ta oli kursis igapäevaelu sündmustega ja sekkus, kui ta tundis, et on kuidagi vastutav. Muusikas hindas ta enim musitseerimise eredust, mis väljendus vahel mõnes sedasorti lauses nagu “Kuule, muidu nagu päris hea, aga seda sirakat on vähe!”…”
Kuno Areng on lisaks dirigendipreemiale Arezzos (1971) ja Gorizias (1992) pälvinud ka Eesti NSV rahvakunstniku tiitli (1974), G. Ernesaksa fondi koorimuusika peapreemia (1994), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1999), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2003) ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia (2009). 2000. aastal omistati Kuno Arengule Valgetähe III kl teenetemärk, 2014. aastal Tallinna raemedal ning 2015. aastal Tallinna vapimärk.
Kuno Areng
23.07.1929 – 08.12.2017
Hüvasti, maestro! Sa jääd meie mälestustesse kaunimal kõlal!
Kuno Arengu leinatalitus toimub 16. detsembril kell 10.00 Tallinna Jaani kirikus. Kirik on lahkunuga hüvastijätuks avatud alates 9.30. Lähedased paluvad pärgi mitte tuua.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Kultuuriministeerium
Eesti Kooriühing
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Meestelaulu Selts
Eesti Rahvusmeeskoor
Tallinna Kammerkoor
Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor
Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor
